Uni on
Ma ei hakka täna pikka loba ajama, sest mu unerežiim on suhteliselt tuksis. JÄLLE! Ja peaksin juba tegelikult magama vist. Eile läksin kell 4 magama või isegi peale seda ja ärkasin kell 9. Iseenesest polegi see nii hullu midagi ju? Täna õppisin inkat, käisin leelotamas, tegin süüa, õppisin ajalugu ja jäin kella seitsme ajal magama. Panin kaheksaks äratuse, aga ei jaksanud silmi avada... Magasin veel tunnikese. Üheksa paiku sundisin end siiski ärkama. Silmi oli võimatu lahti hoida ja ema uuris, et ega ma midagi tarvitanud ei ole, kui ma ühest toast teise tuikusin? Haha, tõesti, ei tea küll mida? Olen täna päris tubli olnud, isegi saksakeeles tegin mingi koduse töölehe ära.Mõtlemisest üritan ma hoiduda, seega üritan igasugu tegevusi endale välja mõelda. Teen ükskõik mida, et ei peaks mõtlema. See pole nii kerge... Üks inimene ütles täna, et ma olen liiga hea inimene, et siin eksisteerida. Ma ei saanudki aru täpselt, kas ma olen tema arust liiga hea inimene, et üldse elada või, et Eestis elada, kus kõik on nii masendav ja morn. Igatahes, mina nii ei arva. Ma pole hea inimene. Minus pole enam seda sära, mis oli varem. Ehk saan ma selle kunagi veel tagasi, kui ennast poleerin, aga mitte praegu. Ta ütles veel, et mäletab mind, kui ma olin alati kõige rõõmsam inimene, keda ta teadis. Et ma suutsin alati teisi oma naeruga nakatada ja õnnelikuks teha. Kus on see Piret??! Ma tahan teda tagasi!!