Mu elutempo on hetkel meeletu, pole aega isegi kirjutada ja ma ei j6u absull mitte midagi teha oma tervise v6i keha jaoks. Mu p2evaplaan m88dunud n2dalal n2gi ette, et 2rkan, l2hen laborisse, t88tan kuni ninast veri v2ljas ja kohe j2lle magama... AGA!!!! 2ra tegin raisk, ja k6ige ennem sain veel valmis kah oma asjad. V6in enda yle uhke olla ja olengi. Isegi, kui m6ni selle peale silmi p88ritas v6i n2gusi tegi, siis see on nende probleem, et nad oma aega kasutada ei oska v6i ei taha. Mitte et mina oskaks, aga kui mul on mingi eesm2rk, siis ma teen selle nii kiirelt kui v6imalik 2ra.! Ma arvan, et t2itsa h2sti kukkusid asjad v2lja isegi. Panin t6esti oma hinge sinna sisse ja ma loodan, et klient on ka rahul. :)
Nyyd on veel see jama, et pean hakkama laboris proovides k2ima, aga ametlik aeg on l2bi ja mul juba uued kohustused suruvad peale, aga ma tead, et tydruk, kes mulle asju teeb hakkab nina kirtsutama selle peale ja tuleb veel yks suursuur riid. Mida ma kyll teha saan?? Ma nii v2ga yritan alati, aga ma lihtsalt ei oska k6igile meelej2rgi olla. Lihtsalt pole v6imalik!
K6ik muu mu elus on hetkel nagu k2iks sytel. Koguaeg on meeletu hirm ja juuksed on juba ammu hallid mul peas. Pean end kuidagi rohkem 6ppimisele suunama, mitte nii palju yritama lappida midagi. Aga kuidas ma seda teen? Ma olen viimasel ajal palju muutunud, paremaks inimeseks ehk isegi? Mure on aga see, et sellega on kaasnenud mu tuisup2isus. Mul on raske asju meenutada ja m2letada ja talletada. Nii palju on muutunud... ja ma yritan nii meeletult... aga millegi p2rast on k6ik ikka valesti ja pahasti...
