Lugesin just natukene aega tagasi ühte oma vana postitust. Olin juba unustanud kui sõnaosavalt ja meeldivalt ma siis kirjutasin. Või noh, vähemalt mulle meeldis see. Ja kui järjepidev ma siis olin?? Wao, see on lausa uskumatu. Mõnel kuul ei jätnud ma mitte ühtegi päeva vahele, isegi siis mitte, kui mitte midagi ei juhtunud. selles ongi asi, et tegelikult juhtus alati midagi, aga ma lihtsalt ei oska enam neid nüanse leida ja neid kirja panna, mis minuga päeva jooksul superhuvitavat juhtub.
Inimesed muutuvad... mõnikord pole muutused head, mõnikord ei saa sinna mitte midagi parata.
Ma ei igatse endiselt midagi Eestiga seoses...kui siis ainult mõnda head raamatut. Üks hommik oli siiski teisiti. Ärkasime ülesse ja oli selline tunne, et tahaks lihtsalt korraks lund. Ainult üheks päevaks. Ma ei tea, kas see oli vale või mitte, aga lihtsalt, koguaeg on siin päike. Mis on muidugi super mega hüper hea. Aga nagu Eestis kõik inimesed on mõnikord igatsus, et tuleks see lumi ja kui ta juba kord maas on, siis on viha ja muserdus, et läheks too juba ära. Seega, loodan et keegi minust valesti aru ei saa. Tahaks lihtsalt ainult ühte päeva lumega. See on kõik. Absoluutselt!
Jah, ega muud vist tõesti pole. 1 päev lund ja mõni hea raamat ja parem internett kui seda on McDonaldsi oma. :D
