reede, 25. september 2015

Nii hea, et Sa olemas oled

M6nikord olen ma ikka reaalselt rumal!
Pole midagi hullemat, kui kaotada inimene, kes sinust tegelikult hoolib, sind armastab ja vajab. Ehk vajab isegi nii palju, et sellest ei saagi enne aru, kui kord ilma ollakse ja elu justkui kaotab m6tte...
Ma olen 6nneseen, k6ige otsesemas m6ttes. Olin maha m2ngimas oma v6imalust olla tingimusteta 6nnelik ja armastatud, lihtsalt oma lolluste p2rast. Aga tundub, et saatus ja keegi k6rgem teadis paremini, mis mulle tegelikult hea on. Ja pean t2nama 6nne, et see yks ja ainus inimene, oli just see, kes ise minust kinni hoidis ja hoolimata minu rumalusest n2itas mulle, mis tegelikult on v6itlemist v22rt! V22rt rohkem kui miski muu siin maailmas! See ongi just see inimene, kelle k6rval uinudes unustan ma maailma mured ja kelle k6rval 2rgates saan uue hingamise ja naeratuse n2ole. Yksk6ik kui suur ka hirm ei ole, et mis saab siis kui ta enam minus seda ei n2e, ei saa ma j2tta kasutamata v6imalust olla 6nnelik. 6nnelikum kui kunagi varem!
Ta on mu lemmik inimene siin maailmas! J22n talle elu l6puni t2nuv6lglaseks, et ta mind 2ra ei visanud.
Kuigi jube hirmus on. Hirm on temast ilma j22da iga p2ev ja armukadedusega suudan ma seda koguaeg ainult v6imendada. Hirm on isegi 8elda talle, et ma armastan teda, sest see teeb mu n6rgaks, manipuleeritavaks ja haavatavaks. Ma ei saa ju omati lasta endaga m2ngida. Aga ma tean, et ma ei taha temaga ega ta tunnetega m2ngida. Kahetsen, et seda tegin. Ja t6de on see, et ma armastan seda inimest p2riselt. Tunnen, et ta on minu teine pool :)

:* Pii!

pühapäev, 6. september 2015

Mõtte mõlgutus

Ma olen iga päevaga üha rohkem segaduses, mida oma elult ootan ja kuidas asju lahendada. Ma olen juba harjumuseks muutnud selle, et kui on probleem tekkinud, siis üritan selle est põgeneda ja end töösse uputada, kuniks asjad ise lahenema peaksid.
Ja ikka ja jälle, kui kogu lootus on kadunud mu maailams ja mull milles elada üritan on katki, nii et ma suudan ainult riismeid riisuda, leidub ikkagi kusagil keegi, kes tahab mind terveks teha ja seda ise, ilma, et ma midagi paluks või ootaks või üldse räägiks. Ma poleks iial uskunud, et inimesed, kelle ma leian teisest euroopa otsast, võivad minust rohkem hoolida, kui omad.
Seega pean suured tänud kallile Lilyle kinkima, et ta alati teab, mis nuppu vajutada, et pomm kahjutuks teha.
Ühtlasi, ma tean, et ei saa hetkel kedagi jälle usaldada ja, et olen ise selles süüdi, aga mulle tundub, et ma käitusin väga rumalalt ja oleksin äärepealt kaodanud inimese, kes hindab mind ja keda mina austan väga väga palju. Miks sellised väärad otsused üldse langetanud olen, ei tea. Muuta ei saa minevikku, ainut tulevikku. Ja lootus sureb viimasena, kõik on võimalik ja igale probleemile on alati lahendus, isegi kui me seda kohe ei näe.

Hinges ikka kripeldab, et kui elus midagi väga valesti läheb, siis tahan selle oma kehale jäädvustada. Hakkasin täna uurima, et mida mu uus projekt võiks tähendada ja jõudsin hoopis parima seletuseni oma viimase projekti kohta. Ikka on nii, et inimesed alati küsivad, mida üks või teine tähendab, aga tõde on see, et iga inimese jaoks tähendavad ja seostuvad need erinevate asjadega.
 Minu jaoks on täpselt see kirjeldus: stands for guidance, direction and finding a way home - idee on alati järgida oma unistusi. It is symbolic of staying your course in life and to not give up no matter how rough things may seem. It will guide me where I need to be. Samuti see kaitseb mind rasketel aegadel ja eriti vetes ja alati jätab kindlustunde, et ma jõuan koju, kus iganes see siis ka poleks. 

Pii!