M6nikord olen ma ikka reaalselt rumal!
Pole midagi hullemat, kui kaotada inimene, kes sinust tegelikult hoolib, sind armastab ja vajab. Ehk vajab isegi nii palju, et sellest ei saagi enne aru, kui kord ilma ollakse ja elu justkui kaotab m6tte...
Ma olen 6nneseen, k6ige otsesemas m6ttes. Olin maha m2ngimas oma v6imalust olla tingimusteta 6nnelik ja armastatud, lihtsalt oma lolluste p2rast. Aga tundub, et saatus ja keegi k6rgem teadis paremini, mis mulle tegelikult hea on. Ja pean t2nama 6nne, et see yks ja ainus inimene, oli just see, kes ise minust kinni hoidis ja hoolimata minu rumalusest n2itas mulle, mis tegelikult on v6itlemist v22rt! V22rt rohkem kui miski muu siin maailmas! See ongi just see inimene, kelle k6rval uinudes unustan ma maailma mured ja kelle k6rval 2rgates saan uue hingamise ja naeratuse n2ole. Yksk6ik kui suur ka hirm ei ole, et mis saab siis kui ta enam minus seda ei n2e, ei saa ma j2tta kasutamata v6imalust olla 6nnelik. 6nnelikum kui kunagi varem!
Ta on mu lemmik inimene siin maailmas! J22n talle elu l6puni t2nuv6lglaseks, et ta mind 2ra ei visanud.
Kuigi jube hirmus on. Hirm on temast ilma j22da iga p2ev ja armukadedusega suudan ma seda koguaeg ainult v6imendada. Hirm on isegi 8elda talle, et ma armastan teda, sest see teeb mu n6rgaks, manipuleeritavaks ja haavatavaks. Ma ei saa ju omati lasta endaga m2ngida. Aga ma tean, et ma ei taha temaga ega ta tunnetega m2ngida. Kahetsen, et seda tegin. Ja t6de on see, et ma armastan seda inimest p2riselt. Tunnen, et ta on minu teine pool :)
:* Pii!
