Eile kukkusin umbes 00.00 aeg magama, olin ikka super väsinud. Matat ei jõudnud väga õppida ja kõik hakkas sassi kah minema juba. Panin kella kuueks äratuse, et hommikul vaatan siis. Jaaaaahhhh muidugi... Kella vajutasin kaks korda kinni, esimene kord, et 10 min magan veel, teine kord, et pool tundi magan veel... Läks hoopis nii nagu hommikuti hakkab juba traditsiooniks saama, kuid täna oli äratus hilisem. Ema tuli 7.40 kobistama, et kas ma kooli ei lähe? Ma ei vastanud midagi, sest meil väike jama. Siis ta ütles, et kui lähed vaata kella. Vaatasin ja, OKOU!! kuidas ma peaksin nüüd kaheksaks kooli jõudma, kui tavaliselt ärkan 7, et jõuda.!? Läks väga-väga-väga kiireks! Peeglisse vaadates nägin, et mul on näos magamisest mingi hull triip, okei, teha ei saa ju midagi. Samal ajal piilusin korraks ka ruloo vahelt ja nägin aknal piisku. Sellele järgnes kohe väike naeratus, lootuses, et lumi sulab ja varsti saab see nõme aeg läbi. Pesin kiirelt hambad ja astusin uksest välja...otse LUMEHANGE!!! Krt küll!!! On see tõesti võimalik, või ma näen vaid und?? Tuiskas ja lund sadas ja metsik tuul oli ja kõik oli märg ja RÕVE. Uskumatu!!Kooli jäin õige pisut hiljaks, kohusetundlik nagu ma olen. Õnneks oli esimene tund mul klassijuhatajaga, kes on ju meie kooli mõistvaim õpetaja. Tunnis vahtisin paraku ühte punkti ja jäin õpetajale vahele. Hüüdis mu nime ja kui ma lõpuks ärkasin ütles mulle: „Ära maga Piret!!“ Pärast seda üritasin mata ülesandeid lahendama hakata. Mis ei tundunudki nii hullud enam.
Kui aga mata tund kätte jõudis ja ma töö kätte sain, vahtisin seda täisesti tühja pilguga. Mõtlesin korraks isegi tühja lehe tagasi viia, aga tegin siiski nii palju kui suutsin. Eks paista, kuidas läheb. Pärast seda liikusime suurema seltskonnaga kekat järgi vastama. Pidime seal tund aega ootama, kuna ta polnud nõus veidi varem tulema. Aga vb oligi hea, sest Annaka Austraalia kutt oli seal ja kuna olin temaga ka varem kohtunud, siis sai juba vabamalt rääkida temaga. Niiii laheee! Aga jah, pool klassi oli tulnud vastama, kas see ei näita mitte õpetaja kohta midagi??! Kõik tehtud ja aega läks selleks kõigest 15 min. Mida iganes tõesti, miks siis tunni lõpust poleks võinud neid teha? Ja lõpuks ütles ta, et jätab ekooli x-i ikka alles kõigile, sest talle peab kah ju mingi rõõm ja lõbu jääma. Nagu tegelt vä?? Vahtisin teda suu ammuli ja tõesti ei suutnud uskuda, et ta seda just ütles ja ka tõsiselt mõtles. Unbelievable!! Geniaalsuse tipp lihtsalt!!! Mis mõtet siis üldse pingutada oli??
Pärast seda liikusin muusikakooli, et Argoga proovi teha. Teepeal rääkisin Intsuga, kes mulle lambist helistas. Sinna jõudes kohtusin kaksikutega (Aleks ja Feliks), kes on mind paar korda koolis näinud ja nad olid kohe nii jutukad ja nutikad. Ma pidin ära arvama kumb on kumb (: Siis ma passisin seal natuke ja lõpuks tuli välja, et Argot täna ei tule. Jeees, mul ikka juhtub jah. Aga koju kah ei kippunud väga. Jalutasime siis hoopis Kelliga Selverisse ja rääkisime niisama.Kodus ei toimunud midagi erilist, lihtsalt emaga ma ei räägi hetkel. Passisin siis niisama... Ja korraks käisin köögis. Korraga kuulsin, et keegi koputab kusagil. Ma ei saanud üldse alguses aru. Läksin siis vaatama ja oh ime lugu küll, avasin ukse ja..Ints seisis seal. Mu reaktsioon oli veidi äkkiline vist: „Wth? Mida sina siin teed??“ Loomulikult olin ma oma telefoni kuhugi kindlasse kohta pannud ja ei kuulnud seda. Sellepärast ta tuligi, kuna ma ei vastanud ja ta oli juba mures. Pole vaja ju muretseda!! No jah, ta ei jätnud mulle muud võimalust, kui pidin õue minema. Jalutasime umbes tunnikese, aga oligi hea end tuulutada, kuigi ilm oli nõme. Teemaks oli kast, kus sees on narkot, relvi ja trell!(: Huvitav! Kodus vaatasin kohe Skinsi uue osa ära!! Ma ju ei suuda selleta elada. Otsustasin kesköö paiku msni kah minna ja oioi, mis mind seal veel ees ootas. Leenu romaan (mille üle mul on hea meel, et ta mulle ikka kirjutab)(: ja veel mõni tore ja tähtis inimene.
