laupäev, 19. märts 2011

Politsei...

Eilne sissekanne oleks pidanud ootama vist, sest kui linna läksin õhtul, siis hakkasid alles asjad juhtuma.
Otsustasin teist kaudu minna, kui tavaliselt ja ühel hetkel peatus mu kõrval mendi auto. Jess, lucky me!! Pidin autosse istuma, mind sõidutati veits ja siis hakati mu andmeid otsima. Nende autos olev arvuti ei suutnud mind andmebaasist leida. Nad helistasid politseisse ja otsisid mind sealt kaudu ka, ikka tulemusteta. Mind ei eksisteeri??!! Olin juba pool tundi nende autos istunud, siis otsustati mind ema nime järgi otsida. Veel umbes 10 minutit. Lõpuks siiski midagi leiti. Läks õnneks, kuna ma olin puhas tehti mulle ainult hoiatus, sain helkuri ja väikese ärevushäire. Muideks, kes veel ei tea, siis uue liiklusseaduse kohaselt, peab helkurit ka suvel kandma hakkama!!! Igatahes, pärast autost välja astumist, olin maruvihane. Esiteks enda peale, et olin teist teed läinud, kui tavaliselt, teiseks selle pärast, et helkurit polnud, isegi taskus mitte ja kolmandaks selle pärast, et see on nii jabur lihtsalt..? Inimesed on tõeliselt hädas kusagil ja nemad üritavad ligi 40 minutit otsida andmeid inimese kohta, kes pole midagi halba ega kurja teinud??!! Jabur!!
Pärast seda sain Leenuga kokku. Ta oli pahas tujus ja mulle ei meeldinud see. Lisaks kõigele pidid ta mind veel ootama kah. Kui ta mu politsei juhtumist kuulis, hakkas ta muretsema ja käisime võtsime talle kah helkuri. Jalutasime siis niisama ja... linnas juhtus midagi väga veidrat... See selleks...
Intsult saingi eile filmi ja kuigi kell oli juba pool üksteist vms, siis otsustasime Leenuga seda vaatama hakata. Mul oli ju suva, sest mina kooli ei läinud ja olen harjunud terved ööd üleval passima, Leenul oli natuke teisiti vist. Igatahes, filmiks oli „The Notebook“. Wow, kui kurb kuid samas nii täiuslik võib mingi film olla?? Kes nutta tahab, siis see on vägagi õige film... Seega, me töinasime Leenuga filmi lõpuks lausa nii hullusti, et mul pidi hing kinni jääma. Saatsin ta siis ära ja koju jõudes pidin kiirelt msni saama... Õnneks oli olemas see Keegi, kelle pärast ma olin kiirustanud... ja mu õhtu oli seega vägagi korda läinud, vaatamata igasugustele äpardustele. Ma ei mäleta, mis siis kell juba näitas, kui ta lahkus, aga mina hakkasin veel kirjutama ja magama sain taaskord alles kell 5.
Uskumatu, keegi ei ajanudki mind täna hommikul kell 8 ülesse. Esimene äratus oli 10.30, kui Leenu mulle helistas. Olin nii unine, et ma isegi ei mäleta millest ta rääkis või mida mina talle ütlesin? Magasin edasi... Järgmisena helistas mu vend, kes teatas, et nad tulevad Rakveresse.. A hah.. Magasin edasi. Ja uskumatu, ma magasin kella kaheni täna!! See oli viga! Sest kui lõpuks ärkasin, olin veel väsinum kui tavaliselt. Seega, kaua magamine ei tee mulle üldse head. Olengi terve tänase päeva lihtsalt kulgenud.. Käisin korra linnas... Ja kulgesin edasi. Vaatasin Skinsi viienda hooaja viimase osa ära ja pärast seda läksid asjad veidi keeruliseks... Mu peas on nüüd jälle 100 mõtet...
Aga..PS! Ärge unustage homme kuud vaadata!! (: