Seda, et mu toas asju pakkides täielik kaos valitses eemisel õhtul, teavad juba kõik. Asjad sai pakitud kahte kotti...
Kell 6 oli juba äratus, sest otsustasime Mariga siiski varakult Tlna minna ja veits niisama cillida. Kui Mari mulle kell 7.10 või midagi sellist, helistas, pesin parajasti hambaid. Pidime 7.45 bussiga Tlna minema. Ema kuulis meie jutuajamist ja ütles, et ma ikka ka kohvri võtaks. Seega, kõik see töö ja vaev, mida ma eelmisel õhtul olin näinud, lendas vastu taevast. Ja ma ladusin u7 minutiga asjad kohvrisse ning pidin juba minema hakkama. Kooli ees ei kohanudki ma ühtegi õpetajat, hea seegi. Buss oli aga ääreni täis topitud. Vedas, et siiski mahtusime. Mari jõudis napilt ja tänu sellele, et sai autoga, muidu poleks jõudnudki vist. Tallinnasse jõudes algas seiklus.
Mari pidas väikese hommikusöögi bussipeatuses ja bussiga saime otse sadamasse. Linnaliiniga sõitsid kaks saksa noormeest, kes naersid lõbusalt ja asi läks muidugi veel naljakamaks, kui Mari oma pudeleid kotis ringi hakkas laduma. (: Sadamas panime asjad hoiukappi ja läksime linna. Kui nüüd tagasi mõelda, siis võib Tlnast isegi ilusamaid ja huvitavamaid asju saada, kui Stockholmist. Igatahes, tatsasime veidi aega ringi ja mingil hetkel istusime Lidos. Mmm...nii hea toit oli. Käisime kinos ülihead filmi vaatamas. Soovitan seda kõigile!!! „The Adjustment Bureau“ Nagu tõsiselt hea film. Sain kõik emotsioonid sealt kätte ja mulle väga väga meeldis see. Nutsin, naersin ja sain kaasa mõelda. Ühesõnaga, SOOVITAN!! Pärast filmi ostsime veel süüa, sest Mari oli tol päeval eriti suure isuga. Kui teised ka lõpuks Tlna jõudsid, hakkasime sadama poole liikuma, et poest veel läbi käia. Nii hea, kui saab kellelegi kasulik olla, soovitasin Kaisale veini, mis tundub, et talle väga meeldis. Aga poodi tuli ka Maris – meie veiniekspert. Lahe oli teda üle pika aja näha jälle. Ma ei saanud küll temaga midagi rääkida, ainult natuke kurta, aga ehk veab vaheajal.?Niih..Söögid, joogid olemas, liikusime sadamasse. „Tere!“ – meid ootasid juba Rene kolm sõpra, kellega me reisi jooksul peaaegu mitte ühtegi sõna ei vahetanud. Vähemalt mina mitte, aga ju oli mul siis targemat teha. Kaisa nimel oli bron, andsime siis kõik 8 dokumenti dellerile, kuid muidugi oli nii põnev, et kui oleks mahtunud, oleksime kõik oma peakesed sellest väikesest luugiaugust sisse toppinud. Pardakaardid käes, läksime laeva. Tee oli küll päris pikk, poleks isegi uskunud, et nii pikk. Ja nii kui kajutisse jõudsime, avasime ka kohe pudelid. Geniaalne lihtsalt! Kajut oli küll mega kitsas, aga muidu väga ilus mu meelest, selline korralik ja puhas ja mõnus. Kaisa ja Mari kangutasid veini ning kuna avajat polnud, läksid käiku Mari võtmed ja Kaisa osavad näpud. Õnneks läks ilm väga ilusaks, selleks ajaks, kui me ära sõitma hakkasime. Tekil oli küll kõva tuul, aga ilus päike oli, mida ma nautisin täiel rinnal. Ja kuigi kõigil oli ammu juba külm ja vinguti, et tahetakse sisse minna, siis keegi mind sinna tekile üksi siiski ei jätnud. Plaan enne pidu veidi magada kukkus muidugi läbi, sest jook, pesu ja sättimine nõudsid kah oma aja.
Esinejaks oli alguses üks tumedanahaline mees ja kaks naist. Tantsimisega ei säranud seal väga keegi, ja ega ka minu reisikaaslased väga agarad tulema polnud, suure moosimisega suutsin nad siiski tantsima meelitada. Hiljem esinesid Kuubalt tantsijad, kellega avanes võimalus ka meil tantsida. Need mehed olid muidugi natuke veidrikud, aga tantsisid ju super hästi! Ja kuigi Rene ja ta sõbrad olid oma kajutis enamus ajast, siis Andri cillis meiega ja ka tema tantsis. Pidu ei läinudki väga pikaks iseenesest, aga kui me umbes ühe ajal või peale seda klubisse suundusime, oli Marit hakkanud jälitama üks mees. See ei olnud just väga tore, sest Marile ta ei meeldinud ja ka teistele mitte väga vist. Igatahes, õhtu läks eriti kuumaks muidugi sellega, et Rene oleks ühega nendest seal kaklema läinud peaaegu ja Mari teeskles, et on Andriga paar jne. Nalja sai päris ohtralt! DJ ei olnud küll eriti tasemel, aga mis seal ikka. Kui me ükskord magama jõudsime, oli tegelikult võimatu magada, sest kajut oli viiendal ja jää praksus ja pragises peaaegu terve öö/hommiku ja mul oli küll raskusi magamisega. Kell 8 olin ma juba üleval. Teised magasid kõik veel. Tegin oma toimetused ära, et nii kui laev peatub, lähen linna.
Maril oli sel hommikul väga raske ja halb olla, ta vedas küll end meiega hommikul kaasa Stocholmi, aga umbes tunnikese pärast sõitis ja laevale tagasi ja sinna ta ka jäi.Stocholm on tore ja ilus linn selles mõttes, et seal polnud lund, päike paistis ja tundus isegi soem, kui Eestis. Igatahes mingeid väärakaid jääkamakaid polnud kusagil, nagu meil siin. Kui Mari otsustas laeva tagasi minna, läksin ma ka üksi pm edasi. Kaisa shoppas ikka hoolega ja ega Andrigi alla jäänud. Aga ma ei tea, me Renega oleme Sõnnid, poodlemine pole ikka meie jaoks. Siiski mõlemad väikse ostu tegid, üksteisega kokkuleppeliselt, kui üks ostab, ostab teine ka. Mina, kes ma läksin sinna lootuses lõpukingad või midagi saada, leidsin ainult (JÄLLE!) tennised. Aga mulle meeldisid need väga. Tuleks juba suviiii!!!
Õhtul tagasi kajutisse jõudes, vajusid kõik ära. Enne oli väike kaartide mäng ja siis jäi Kaisa magama, Andri magama ja Mari magas juba ammu, Mina jälle üksi lambist. Okei, mingil hetkel otsustasin laeva poodi minna, ja hiljem ka lõhnapoodi, kuhu Kaisa juba kaasa tuli ja kus ma veetsin tunni või rohkem isegi.Tol õhtul olid kõik nii audis, aga mina mitte. Olen harjunud mitte magama vist! Kui Andri ülesse ärkas, siis tuli Rene kah meie kajutisse ja lambist nad vahtisid telekat ja hakkasime pidu panema! (: Kolmekesi siis. Õuna Bacardi oli tõesti hea ja pani mõnusalt kõik keerlema kah. Telekast tuli Jackass ja pärast seda läksid kutid sööma ja pärast seda... Mingil hetkel läks Andri magama ja jäime ainult mina ja Rene. Me rääkisime kella poole kuueni hommikul... See oli kuidagi nii.. rahustav. Me mõistame teineteist kuidagi. Kui ma kuue paiku magama läksin, oli sellega jälle raskusi, sest jää ragises nii mis hirmus. Kell 9 ärkasin ja 10 olime sadamas. Edasi, maale jõudmisest on eelmises postituses. (: