Wow, unbelievable how pointless can be some day...Täna on tõesti tühi päev olnud. Mitte et mul viimasel ajal eriti sisukad päevad oleks olnud, sest ega end tuppa lukustades ei saagi midagi head sealt oodata, aga eile olid vähemalt head mõtted, täna polnud neidki.
Eile olin kaheni üleval, miks küll?? Kui ma haige olen, peaksin varem magama minema... Jah jah - raske on end sundida midagi tegema. Täna hommikul ärkasin vähemalt ilma kurguvaluta, hea seegi. Mis muidugi ei tähenda, et ma terve oleks, sest nohu on endiselt halastamatu mu suhtes. Hommikul mõtlesin, et võiksin õppida ju midagi, sest koolis olen ma juba mitu tööd võlgu jäänud, aga ei suutnud. Ma lihtsalt ei suuda end sundida.. Hakkasin hoopis lugema. Lugesin mingi kaks tundi vist. Uskumatu lihtsalt, see raamat on veidi kummaline, mulle hakkab iga korraga üha rohkem tunduma, et ma ei taha seda edasi lugeda, samas tahaks ju teada, mis edasi saab?? Pool raamatut on umbes läbi ja selle ajaga on juhtunud juba tõesti kõike. „Tüdruk, kelle ema on joodik, jookseb kodunt ära. See ema, ei muuda end aga üldsegi, joob edasi ja tassib erinevaid mehi endale koju. Kuni ühel hetkel leitakse ta üles pooduna. Kuid küla, kus nad kõik elavad, pole suur. Seal on veel naine, kelle mees teda peksab ja peab armukest. Kuid ka naine, pole teab mis musternäisid, temagi on leidnud endale töö juurest inimese, kes talle tõsiselt hinge on pugenud ja sealt hakkab sündima nii mõndagi. Ühel hetkel võtab naine julguse kokku ja viskab oma mehe kodunt välja. Külas on veelgi erinevaid isiksusi. Naine, kes mattis just oma teise mehe ja pidi kolima uude majja, kuna mehe lapsed ta lihtsalt oma kodust välja tõstsid. Naisel on aga eriti edukas tütar, kes tundub, tegeleks nagu mingi saladusliku äriga. Tütar ostab siis emale uue maja ja omale korteri jne. Kõrvalmajja kolib aga üks mees ning tundub, et nende vahel tekib mingi keemia. Lisaks on seal veel kaks naist. Tundub seega suhteliselt naiste külake olevat? Igatahes, üks nendest on mingi elunautija, reisinud päris palju ja nüüd on tal oma kohvik/pidula, kus käib kihisev elu. Teine on mingi veidrik, polegi täpselt aru saanud, mis tema point on? Tal on üks vanem poeg, kes õpib muidu Inglismaal, aga suveks tuleb alati koju, teine on mingi väike väänik. Ta ise tundub olevat aga väga gossip ja peab ja teab alati kõike.“ Vot selline kummaline raamat siis. Minust on üldse mingi totaalne raamatufriik saanud. Loen kolme raamatut korraga, aga ühtegi ei taha pooleli kah jätta.
Igatahes, täna pole väga sisukas sissekanne ja tundub, et ka mitte väga agressiivne ja masendav, mis loomulikult ei tähenda, et midagi korras oleks, olen ehk lihtsalt liiga väsinud, et kirjutada täna.? Aga mul tuli üks palju parem mõte praegu!!
