Homme on parem?
Bummer! Üks samm edasi, kaks sammu tagasi. Oi jah! Eile läksin magama kell 4. Võiks öelda, et oli juba pigem hommik siis? Ärkasin kell 9 ja üldse mitte hea tujuga. Jama, jama otsa. Lisaks kõigele tegelesin eile öösel veel aktiivse ja ränga mõttetööga. Mingid asjad sain endale selgeks mõeldud ehk isegi? Aga suurem osa muresid üritan lihtsalt matta... matta, matta ja matta...Kaua ma nii suudan? Eks ole näha. Hea seegi, et täna korraks päike paistis. Käisin laulmas ja tegime Argoga kah proovi veitsa. See oli mu tänase päeva parim tund aega, kui sain laulda. Anyway, sihuke zombi päev on olnud. Muusikakoolist koju kõndisin ma umbes tund aega. Ma pole mitte kunagi vist nii aeglaselt koju liikunud. Osalt sellepärast, et oli libe ja ma ei tahtnud kukkuda, teisalt ei tahtnud ma lihtsalt koju jõuda veel. Ma tahtsin olla, lihtsalt üksi olla. Mõelda ja olla. Midagi tarka välja just ei mõelnud. Ja üks kuramuse kinnisidee ei lase minust lahti kah! Hakkasin siis suurest õhinast koristama. Et ma oma mõtteid ei kuuleks, panin muusika üpris valjult mängima. Sellest polnud üldse kasu... Käisin jooksmas ja kui koju tulin, hakkas mu fantaasia lendama. Otsustasin õmmelda kleidi, kuna poes lihtsalt ei leidu selliseid asju/riideid, mis mulle meeldiksid. Üritan selle nädalaga umbes valmis saada. Jaaaaa nagu arvata oli, ei jõudnud/ jaksanud/suutnud ma täna siiski õppida, või noh, minu õhtu on veel noor, ehk jõuan kah. Igatahes on täna väga masendav olla. Ma parem ei kirjuta täna rohkem, muidu läheb asi veel mustemaks, kui juba on. Loodan ainult, et homme on parem, kui eile! :)