
Täna sain ühest asjast aru. Isegi ei mõelnud sellele ja lampi tuli mu pähe, või oleks õigem öelda, et viimane suhtlus, olulise inimesega, lükkas mind nii kaugele. Nimelt, et üksi polegi nii hull oma elu persse keerata. Peaasi, et ma teisi endaga kaasa ei tõmba! Tundub, et nende eemale peletamisega mul erilisi komplikatsioone ei teki, seega on see probleem juba lahendatud. Anyway... mis ma öelda tahan on see, et kõige olulisemad olen ma suutnud juba eemale peletada ja pean hakkama mõtlema/endale sisendama, kui suva mul kõigest on. Isegi kui pole, siis nüüdsest peale ma muud ei ütle. See saab raske olema, aga pean proovima.
Eee...muidu päev nagu ikka.. Nägin täna öösel jälle väga head unenägu. Ma võiksingi oma unes elada, kui hea see oleks. Ja veider samas, pole nii ammu und näinud, aga viimased paar ööd on head olnud. Loodan, et näen ka täna...
Eile õhtul käisin korraks õues jalutamas kah. Päris külm oli, aga taevas oli selge ja kuu oli ja... Mis siis, kui ma poleks tagasi tulnud? Oleks see midagi muutnud? Oleks teistel parem ja kergem?
Ah jaa, täna õppisin siiski veits inkat ja uurisin lennupiletite hindu kah. Ning loomulikult tervis ongi mind nüüd hüljanud. Lisaks kõigele muule jamale on mul nüüd veel köha kah. L Pean ruttu terveks saama. Või tegelt ei pea kah. Mul on p*****. Köha on mul väga harva olnud, ma ei teagi, et oleks eriti kunagi olnud?! See on veits jama.
So, life sucks and...?
Who cares?