Heh, mul on nii lahe päev täna olnud! Aga alustan kõigepealt eilsega... Neljapäevasest varem magama minekust ei saanud asja. Läksin kella kahe paiku magama ja koolis olin jälle zombi. Kõige hullem oli saksakeel, kus pidin sõna otseses mõttes otsad andma. Lubasin endale, et lähen kodus magama, seekord see isegi õnnestus. Tänu sellele, et mata ära jäi, sain käia selle tunni ajal muusikakoolis proovis (õhtuseks esinemiseks) ja siis üheks tunniks veel kooli tagasi. Ah jaa, klassijuhatajal oli ju sünnipäev! Hommikul läksime kõik varem kooli ja panime tordile küünlad ja kingiks oli kollaaz meie kõigi nägudest ja siis kimp õpetaja lemmiklilledest – valged tulbid, roosade äärtega. Sõin seda torti nii palju, et mul hakkas peaaegu paha, aga jah, pole midagi öelda... Kairi ema teeb ikka maailma parimaid torte!! Ja tundus, et õpetajale meeldis meie kink ja suur kalliralli, mis sellele järgnes ja üldiselt läks kõik hästi. Kell 14.00 jõudsin koju ja läksin kohe magama kah. Panin äratuse neljaks, aga päris ärkasingi siis... Vajutasin koguaeg kella kinni. Kui lõpuks pool viis ärkasin, pidin kiirelt tegema (sööma ja muu värk), et veerand kuueks muusikakoolis olla. Esinemine läks hästi. Mingi korvpalli teema oli ja Gümnaasiumiga kah mingi seos... Igatahes, sai väikse taskuraha ja kõik oli nii tore-tore. Reedene päev oli mul ikka eriti täis topitud seiklusi. Kohe pärast esinemist korjas Andri mind muusikakoolist peale ja me sõitsime teatrisse. Awww, ma jumaldan teatrit!!! Etendus oli „Eksperiment õhupumbaga“. Tõsiselt hea tükk!! Soovitan kõigile! Ja kui keegi arvab, et tegu on mingi õhupumbaga etenduses, siis eksib rängalt. See oli nii hea lihtsalt! Rääkis kahest perioodist, nimelt 18. sajandist ja 20. sajandist ja nende erinevustest ja teadusest ja teadvusest ja kirest ja saladustest ja... Ma sain nii positiivse ja üleva emotsiooni lihtsalt, et seda on lausa raske kirjeldada. Sain nii naerda, kui ka nutta, ja sisu oli nii terviklik ja... Jah, see oli lihtsalt super etendus! Pärast seda läksime Selverisse, kus ma kavatsesin endale energiajooki osta, et õhtul veel pittu minna ja mitte ära kustuda seal. Poes oli Sillu ja Mesa ja veel mõned... Alko oli nende prioriteet. Mesa uuris täiega, et mis edasi teeme ja kuhu edasi ja mis enne seda jnejne. Jättis sellise meeleheitel mulje, kuigi polnud ju, sest nad liikusid Silluga ühte kohta ju*? Ei tea. Igatahes, sain oma energi kätte ja Andri viskas mu koju. Sättisin enda valmis peoks ja üritasin kogu oma ülevoolavat emotsiooni emale seletada, mida teater mulle pakkus. Mariga saime kokku umbes kella üheteistkümne paiku. Liikusime Andrese juurde ja printisime flaierid, tellisime tasuta takso, mis tegelikult läks Mjausse, aga me kasutasime seda ära, ja läksime teatrisse! (: Teatris polnudki alguses väga palju rahvast. Pidime aga Andri kohe üksi teatrisse jätma, sest Paul ja ta kutt kutsusid meid kaasa, õue korraks. Samas ei jäänud Andri üksi, sest Ken, Mesa, Andres ja paljud teised olid juba kõik seal... Kui peole tagasi läksime oli nii hea olla ja nii hea tuju ja üldse, õhtu oli nii hea ja tore. Väike siider Mariga kahepeale ja mu energiajook ja tants võis alata. Stupid F esines kah mingil ajal. See on nii fun, et Mariga saab lambist minna tantsima ja ei ole mingit vingumist, et ei viitsi või ei taha või muud sellist. Oli seal neidki kes vahtisid niisama ja jõid ja passisid ja... See on nii pointless ju? Kui mina ikka peole lähen, siis lähen ma sinna tantsima, mitte passima ja inimesi jõllitama. Jah, ja Maril on õigus, uni ei saa mind ikka mitte kunagi kätte vist!!? (: Kõik teised olid juba koju läinud. Meie lahkusime teatrist kell 3 läbi ja neljaks olin ma kodus. Vaatasin veel meili öösel ja pool viis läksin magama. Tänane äratus oli kell 7, mille ma iga kümne minuti tagant edasi lükkasin ja ärkasin päriset alles 7.30. Sättisin end valmis ja siis hakkasime Viljandi poole sõitma. Mina, Jana ja Kelli. Nagu alati, ei suutnud ma autos magama jääda ja nii vahtisingi ma tervelt kaks tundi lihtsalt aknast välja. Nähtavus oli loomulikult 0. Udu oli nii tihe, et vastutulevat autot võis näha alles viimasel hetkel. Ja ega seal poleks midagi vaadata olnud kah, sest igal pool on ainult lumi ja raagus mets. Üheteistkümne paiku olime kohal! Viljandi muusikakoolis. Seal toimus üleriigiline duettide konkurss. Nii fun oli! Väiksemaid oli ka Rakverest. Ma ei saa jätta mainimata Felixit ja Aleksit, kes nagu alati tegid nad oma vempe, aga nad on nii ägedada kaksikud ikka, ma ei või lihtsalt. Kuna meil Janaga oli aega, siis läksime me lambist linna. Ostsime endale mõlemad ’bluusivendade päikseprillid’ ehk siis, meist said ’bluusiõed*’(: Teeme isegi vast mõne hea loo selle auks. Ostsime süüa ja läksime kooli tagasi. Kell kolm hakkas meie vanuserühm laulma. Mulle täiega meeldis sealne kooli saal. Mul oli fotokas kaasas küll, aga ma ei viitsinud ühtegi pilti teha. Sorri! Igatahes, läks meil väga hästi ja me nii kaifisime laval olemist. Jämmisime nii et vähe polnud! Niiiiiii mõnuuuuuus! Tagasi sõites oli meie auks ka päike natuke piiluma hakanud ja ma üritasin ühiskonna õpikut lugema hakata, aga hirmus uni kippus kallale. Panin silmad kinni, aga magama ma ei jäänud. Kuulasin raadiot ja mõtlesin niisama asjadest. Kaks tundi hiljem olime Rakveres ja koju jõudes tabas mind veelgi suurem väsimus, aga loomulikult ei läinud ma magama. Hakkasin hoopis kirjutama... Päris keeruline on anda kõiki emotsioone edasi, mida mulle miski pakub, aga viimased kaks päeva on toredad olnud ja ma võitlen endaga ning see on vilja kandnud. Vähemalt praegu on mul hea olla ja ma suudan naeratada ja rõõmu tunda. Eks paista, kauaks seda jätkub.
