Olen šokeeritud, või pigem olin. Eile, kohe pärast postitamist, küsis üks inimene minult, et kas see on tema kohta. Mina küsisin selle peale, et kas ta tõesti leiab nii palju ennast selles?... Minu üllatuseks tuli vastuseks, et jah, ja et ta on minuga manipuleerinud kah. Uskumatu! Ma ei teagi, kas see on nüüd hea, et lõpuks teada sain või oleks parem olnud, kui poleks teada saanud? Igatahes, olen pettunud, poleks seda uskunud... See ju tähendab, et kõik on olnud vale?? Olen terve päeva uurinud, kuidas erinevad inimesed saavad aru sõnast ’manipulatsioon’? Manipuleerimist defineerides on tegu ju ära kasutamisega, enda kasuks pööramisega, mõjutamisega, vassimise ja valetamisega. Seega, kõik on olnud pettus! Vale! Appi, kuidas üks inimene suudab teisele nii teha üldse? Ma olen sõnatu. Polegi midagi öelda sellise asja kohta, kui inimene sulle juba ise seda tunnistab. Kõik see aeg on ta kandnud mingit maski ning ma ei tunnegi teda tegelikult..? Wao, see oli küll nüüd pauk... Jääb üle vaid loota, et keegi teine enam samasse lõksu ei lange. Kahju on... Usaldust on taaskord petetud...
Oli õige otsus magama minna alles kell 3, sest hommikul ärgata polnudki väga hull. Ainuke jama oli see, et nägin head unenägu ja vajutasin kella kinni ning, kui seda uuesti vaatasin näitas see juba 7.20. Jõudsin ikkagi ilusti kooli. Suhteliselt okei päev oli kah. Trehvasin ühel vahetunnil Leenu ja Madisega, kes suutsid mu tuju veel paremaks teha, kui see juba oli. Saksas oli nagu ikka – töö. Kui ma koju jõudsin, siis alles jamad algasid... Kodus on nii tuksis kõik praegu. Ma ei suuda enam lihtsalt. Nii võimatu on siin elada... Ma ei saa keskenduda, kui pean taidlema mingite “parasiitidega“ ja üldse... Maksimaalselt kaks kuud veel ja siis on minek. Ma ootan juba nii väga seda päeva, kui siit minema saan. Hullumaja noh! Ma tean, et mind ei oota kusagil ees pudrumäed ja piimajõed, aga igal pool mujal on parem, kui siin! ...
I hate math! Uskumatu kui kirved võivad mõned ülesanded olla ikka. Ma ei saanudki teistega täna pitsat sööma minna, sest pidin õppima. Mul on homme kontrolltöö ja noh, ma pole ju viimasel ajal tunnis mitte midagi teinud kah. Aknast välja vahtimine, tunnis unega võitlemine ja muudele asjadele mõtlemine, ei tee mind ju targaks. Vähemalt mitte mata suhtes. Thank God, et mul on selline geeniusest klassivend, kes mind mata õppimises alati aitab, vähemalt üritab. Kolm ja pool tundi matat...ja seda on veeeeeel!! Kohutav! Ja milleks see kõik?
