Kas meeleheide on see, mis ajendab tegutsema? Või miks me teeme tihti mõtlematuid ja rumalaid tegevusi, endale aru andmata, enne kui midagi trastilist juhtub?
Mul on plaan ja ma tean, et see plaan ei ole hea ja ma ei tohiks seda ellu viia. See on midagi, mida ma pole kunagi varem oma elus teinud, aga ma olen meeleheitel ja see tundub nii kuradi joovastavalt hiilgav. Ma tahan, et see plaan töötaks ja toimiks, aga ma ei ole kindel, kuidas ma seda teha saaksin, nii et kõik oleksid 'happy'd. Kas üldse on selline variant minu lool olemas, et kõik on rahul, saagu mis saab?
On jäänud loetud tunnid ja siis saan ma teada, kas ma olen valmis seda sammu täna astuma ja mis samm see on ning mida sellest arvavad inimesed, kes sellega seotud on või seotud saavad olema? Kes on tugev ja jääb ellu, kes nõrk ja murdub!? Kui nõrgaks osutun ainult mina, mida ma siis teen? Kuidas ma end taas kokku korjan ja mida ma üldse siis tunda tahan ja tundma pean? Mu pea lõhkeb juba, ma olen liiga palju sellele mõelnud...
Kui vaid KEEGI anonüümne suudaks vastused andma mu küsimustele, mida ma isegi valjult küsida ei julge??!!!!
