Hmm, nii...mis siis vahepeal juhtunud on?
Ei tea isegi kust alustada, võibolla sellest, et lõin nina veriseks inimesel, kellest ma endiselt väga hoolin, lõpetades sellega, et ma tunnen end siiani inimvarena. Ma ei tea, mida teha?! Ma tean, mis võiks aidata, aga ma ei saa seda hetkel teha...
Niisiis, kirjutasin viimati pühapäeval, hmm... ei märganudki, et nii palju aega juba möödunud on. Esmaspäev ja teisipäev olid tihedad koolipäevad, ma eeldan, et siis väga midagi märkimisväärset ei juhtunud, või siis ma lihtsalt ei suuda meenutada. Ah jaa, kuigi teisipäeval läksin nii endast välja, et lõin kallist inimest otse näkku, nii et ninast hakkas veri jooksma. Ma tõesti ei tahtnud :( ma tunnen end nii kohutavalt halvasti selle pärast, aga ma ei suutnud enam seda valu ja viha endas hoida...Ma soovin nii väga, et ma poleks seda teinud.
Kolmapäeval olin liiga läbi omadega, et kooli minna, seega jäin koju, jah esimene kord, kui sel semestril midagi üle lasen ja kui ma õigesti mäletan, siis eelmisesl semestril ei lasknud ma üldse midagi üle, mitte ühte ainsat korda. Võin vist uhke enda üle olla. Igatahes, inka läks siis sel nädalal aiataha. Lõunast läksin tol päeval tööle juba ja olin umbes kaheksani. Koju jõudes olin ma valmistunud, mitte siia jäämiseks, aga kuhu mul ikka minna oleks olnud? Hakkasin jooma... Tuju läks grammi võrra paremaks küll, kuni hetkeni, mil hakkasin lolli mängima ja lollusi kirjutama... See selleks, seda ei tasu meenutada isegi. Uni oli isegi päris hea pärast alkohoolsete jookide tarvitamist. Neljapäeval vedasin end kooli, mul polnud valikut, mu südametunnistus andis mulle jalaga takka ja hea oligi vast. Esitasin oma mulaaži töö ära ja tegin natuke uut ning koju tagasi. Tundsin end nii halvasti, et lugesin natuke ja kukkusin magama. Päeval magades vahin ma umbes iga tunni tagant kella, nii ka sel korral, kuid sundisin end koguaeg edasi magama, sest see on aeg, mil ma ei tunne kõike seda s***a siin maailmas. Ärkasin viie paiku. Helistasin ühele vennale ja natukese aja pärast helistas mu teine vend mulle. Väga perekondlik õhtupoolik.. Avasin taaskord ühe õlle ja elu voolas mulle natuke sisse isegi. Panin riidesse ja tegin väikese tiiru linnapeal. Võibolla tegin midagi, mida poleks pidanud, aga samas, ma ei kahetse asju, mida ma ei saa muuta enam...isegi kui ma neile mõtlen, siis 'pohhui' ju tegelikult..vist...
Lõpetasin oma õhtu kusagil teises linna otsas, nuuksudes ja telefoni otsas rippudes. Oh, what a night... Mu öö oli täna rahutu, vaatasin iga tunni tagant kella, aga ma ei tunne, et ma praegu väsinud oleks. Õhtul teen oma rituaali ilmselt jälle, ja tõstan klaasi kellegi auks!
