Ühesõnaga, olen meelitatud!! Poleks kunagi arvanud, mitte iialgi, et keegi võib minu pärast armukade olla? Minu?! Kuidas see võimalik saab olla? :D Väga naljakas...
Kui ma eile mõtlesin, et olen tubli ja õpin, siis sellest tuli välja midagi sellist, et ma passisin ligi neli tundi arvutis. Või isegi kauem? Suht masendav. Vahepeal käis suht tõsine vaidlus, selle üle, kas minna õhtul sünnipäevale või mitte.?! Olin juba otsustanud, et ei lähe... Aga noh, mind ei jäetud maha kah. Ok, kõik sõitsid juba ees ära ja Andu tuli mulle järgi ning kimas teistele järele. Kui Kadrina lähistele kohale jõudsime ja Diana Raudo autost välja astus, kukkus ta kohe halisema, et appi, kuidas kihutas ja plaaplaaplaa. See on ikka nii naljakas, kuidas mõned inimesed kardavad selliseid asju või üldse kardavad oma elu pärast või mis iganes. Mulle küll meeldib kihutada!! :D Pidu ei läinud alguses ikka üldse mitte käima. Ja ma juba kahetsesingi, et olin ikkagi tulnud. Ok, tegin siis ühe rummikoksi ja tiksusin omaette. Kutid hakkasid autodest rääkima... C525 või mis iganes...plaaplaaplaa. Ma pidin surema sinna!! Siis vahepeal läksid pooled minema kah. Toodi Annaka juurest vessar. Selgus, et pole hõbepaberit. Ok, polnud vaja kah. Siis sõitsid osad linna, et tuua parem varustus. Kui nad tagasi jõudsid, selgus, et pole tubakat. Nagu midaaaaa!!??? Kas midagi läheb nagu peab kah või?? Ok, käisin Anduga tanklas ja tõime tubakat. Lõpuks läks pidu käima kah. Lisaks kõigele muule proovisin esimest korda elus sigarit. Täitsa huvitav oli. Zebiga sai inglise keelt praktiseerida. Wao, ta on ikka üli lahe inimene ja Annakal on ikka täiega vedanud.! Wiiii, avastasin ka, et kui suulisele eksamile lähen, siis pean enne väiksed šotid tegema, jutt jookseb kohe paremini. Aga samas, ma ei kujuta ette, kuidas nii hommikul vara? :D See pole vist siiski väga reaalne. Igatahes, osad poisid käisid saunas, mis polnud eriline saun, nagu ma aru sain ja umbes ühe paiku hakkasime tagasi sõitma. Krt, ma ei saa ikka aru, kes Andule load andis?? Iga kord, kui ta sõidab, siis ta jõnksutab kuidagi nii, et mul hakkab lausa paha. Istusime neljakesi taga ja mind üritati kõigest väest välja suruda sealt, aga ilmselgelt olen ma tugevam! Igatahes, kui me sinna taha juba kolmekesi jäime, siis ma lihtsalt palvetasin, et ma võimalikult ruttu koju jõuaks, sest see jõnksutamine oli mu südame juba väga pahaks ajanud. Tuppa jõudes kukkusin kohe voodisse. Keha oli täiesti tuim. Ma ei jaksanud alguses isegi jopet seljast võtta. Lihtsatl lamasin seal... Natukese aja pärast olin nii tuim, et ei tundnud enam oma jalgu ja käsi. Wao, see oli midagi uut ja päris huvitav oli. Öösel hakkas ulmeliselt külm. Suutsin siis ennast kuidagi nii sisse mässida, et varsti magasin nagu nott ja hommikul tõttasin juba inkasse.
Tagasi kodus.. passisin, sõin, passisin veel, magasin, käisin jooksmas (võitlesin tuulega, sõna kõige otsesemas mõttes), nüüd kirjutan ja õhtu passin tühja arvatavasti. Eks ma homme õpi siis jälle, nagu segane. Aga kõige hullem on see, et mul on üks isu. Meeletu soolase ja tšilli isu, aga mul pole õrna aimu kah, mis see oleks, mida ma tahaks.
Ja ongi kõik. Üks nädal veel ja võin hüvasti jätta selle kõigega. Õpetajad, õpikud, tunnid, vahetunnid, pinged... Mis iganes! Ainult 1 nädal!!! Tahaks juba reedet! Can’t wait!
Kui ma eile mõtlesin, et olen tubli ja õpin, siis sellest tuli välja midagi sellist, et ma passisin ligi neli tundi arvutis. Või isegi kauem? Suht masendav. Vahepeal käis suht tõsine vaidlus, selle üle, kas minna õhtul sünnipäevale või mitte.?! Olin juba otsustanud, et ei lähe... Aga noh, mind ei jäetud maha kah. Ok, kõik sõitsid juba ees ära ja Andu tuli mulle järgi ning kimas teistele järele. Kui Kadrina lähistele kohale jõudsime ja Diana Raudo autost välja astus, kukkus ta kohe halisema, et appi, kuidas kihutas ja plaaplaaplaa. See on ikka nii naljakas, kuidas mõned inimesed kardavad selliseid asju või üldse kardavad oma elu pärast või mis iganes. Mulle küll meeldib kihutada!! :D Pidu ei läinud alguses ikka üldse mitte käima. Ja ma juba kahetsesingi, et olin ikkagi tulnud. Ok, tegin siis ühe rummikoksi ja tiksusin omaette. Kutid hakkasid autodest rääkima... C525 või mis iganes...plaaplaaplaa. Ma pidin surema sinna!! Siis vahepeal läksid pooled minema kah. Toodi Annaka juurest vessar. Selgus, et pole hõbepaberit. Ok, polnud vaja kah. Siis sõitsid osad linna, et tuua parem varustus. Kui nad tagasi jõudsid, selgus, et pole tubakat. Nagu midaaaaa!!??? Kas midagi läheb nagu peab kah või?? Ok, käisin Anduga tanklas ja tõime tubakat. Lõpuks läks pidu käima kah. Lisaks kõigele muule proovisin esimest korda elus sigarit. Täitsa huvitav oli. Zebiga sai inglise keelt praktiseerida. Wao, ta on ikka üli lahe inimene ja Annakal on ikka täiega vedanud.! Wiiii, avastasin ka, et kui suulisele eksamile lähen, siis pean enne väiksed šotid tegema, jutt jookseb kohe paremini. Aga samas, ma ei kujuta ette, kuidas nii hommikul vara? :D See pole vist siiski väga reaalne. Igatahes, osad poisid käisid saunas, mis polnud eriline saun, nagu ma aru sain ja umbes ühe paiku hakkasime tagasi sõitma. Krt, ma ei saa ikka aru, kes Andule load andis?? Iga kord, kui ta sõidab, siis ta jõnksutab kuidagi nii, et mul hakkab lausa paha. Istusime neljakesi taga ja mind üritati kõigest väest välja suruda sealt, aga ilmselgelt olen ma tugevam! Igatahes, kui me sinna taha juba kolmekesi jäime, siis ma lihtsalt palvetasin, et ma võimalikult ruttu koju jõuaks, sest see jõnksutamine oli mu südame juba väga pahaks ajanud. Tuppa jõudes kukkusin kohe voodisse. Keha oli täiesti tuim. Ma ei jaksanud alguses isegi jopet seljast võtta. Lihtsatl lamasin seal... Natukese aja pärast olin nii tuim, et ei tundnud enam oma jalgu ja käsi. Wao, see oli midagi uut ja päris huvitav oli. Öösel hakkas ulmeliselt külm. Suutsin siis ennast kuidagi nii sisse mässida, et varsti magasin nagu nott ja hommikul tõttasin juba inkasse.
Tagasi kodus.. passisin, sõin, passisin veel, magasin, käisin jooksmas (võitlesin tuulega, sõna kõige otsesemas mõttes), nüüd kirjutan ja õhtu passin tühja arvatavasti. Eks ma homme õpi siis jälle, nagu segane. Aga kõige hullem on see, et mul on üks isu. Meeletu soolase ja tšilli isu, aga mul pole õrna aimu kah, mis see oleks, mida ma tahaks.
Ja ongi kõik. Üks nädal veel ja võin hüvasti jätta selle kõigega. Õpetajad, õpikud, tunnid, vahetunnid, pinged... Mis iganes! Ainult 1 nädal!!! Tahaks juba reedet! Can’t wait!
