Oih, oli vist naiivne minust arvata, et kui mul hakkab vaheaaeg, siis on mul rohkem aega kirjutamiseks. Päris ongi... Töötöötöö, aga ausalt ma isegi ei kurda, sest see on ainuke, mis aitab halbu mõtteid eemale hoida ja väsitab piisavalt, et ka pärast seda ei tule need pähe. Kuigi jah, kui aus olla, siis praegu on küll sada muret. Eriti suur mure on see korteri jama, kui selle saaks kaelast ära, siis saaks isegi juba hingata.
Päevad lähevad kah kõik mega kiirelt. Ei tea, mida ma esmaspäeval tegin. Teisipäeval sõitsin juba Tallinnasse, siis olid talgud ja majaveini välja valimine jne. Päev oli väga töökas ja pikk. Kolmapäeval läksin juba poole seitsmeks hommikul tööle ning pärast seda koolitusele. Jälle väga väsitav päev. Tulemuseks oli see, et kell kümme läksin ma juba magama. Neljapäev täpselt sama moodi. Neljapäeval sain esimest korda elus veini dekanteerida. Wao, see oli täitsa lahe ja huvitav, võttis alguses käed isegi värisema, aga ära tegin. Mu uued töökaaslased tunduvad päris toredad, loodetavasti nii ka jääb!. Üks tüdruk oli nõus minuga isegi korterit tulema vaatama. Vedas mul, veel enam, et ta on selline tugev tüdruk, et temaga ei pea küll midagi kartma. Lahe! Pärast kõike seda ei olnud mulle sellest kiirest päevast veel küll, läksin jooksma. Tallinnas on hea joosta, esiteks sellepärast, et avastad kohti, kus varem pole käinud ja teiseks sellepärast, et nii palju on mõeldud inimestele, kes midagi teha tahavad, sest igalpool on ratta ja muud rajad ja see on super lausa. Pärast, endalegi imestuseks pikemat ringi kui tavaliselt, olin tol õhtul üksi korteris ja vaatasin veitsa seda Euro asja kah, ning siis magama. Reedene päev algas ebaõnnestumistega, sest pisin seitsmeks tööle minema, aga hommikul vajutasin kella kinni, õnneks oli teine äratus kah. See oli küll pool seitse, aga ma jõudsin siiski kohale, hilinesin ainult paar minutit. Õnneks! Hotellis oli aga mingi saksa grupp, ja nendega oli üldse mingi veider ’case’. See selleks... Läksin töölt varem ära, oma uude töökohta, et kokku saada ühe poisiga, kellega koos me hakkame seal elavat muusikat tegema. Appi!! Ta on andekas, ausalt! Alguses laulis ta mingit oma lugu, mis oli päris hea, siis proovisime midagi koos kah ja nii see läks. Nüüd pean lisaks kõigele muule hakkama veel lugusi otsima ja proovi tegema ja esmaspäeval peaks meil juba prooviesinemine olema. Oh god! Pean jõudma... Teisipäeval on mu sünnipäev ja ongi hea, et ma siis Itaaliasse lähen. Tahaks juba niiiniii väga minna. Kõige kurvem on olla Rakveres, kui kõik asjad hakkavad korraga tuksi minema. Aga ma olen tugev ja saan hakkama. Ükskõik mis kive ja kaikaid mulle ette ei loobita.
Tänase päeva kokkuvõte on see, et hommikul tegin kodus veitsa tööd, siis käisin proovis, siis passisin niisama ja ajasin äri. Kui kõik olid mulle täna juba korra vaimselt üritanud ajupesu teha, siis õhtul juhtus midagi veel imelikumat. Kõigepealt, olid kõik bussid juba läinud ja ma Potsule ei saanud. Siis ütles Tom, et tal auto täis, siis ikka lõpuks polnud täis ja tuldi mulle järgi. Samal ajal astus lambist sisse Joonistatud mees ja ma olin väga hämmingus. Lõpptulemus oli see, et tema viis mu hoopis Potsule ja Tom koos teistega sõitis meie ees. Sellest mis seal oli, pole mul midagi öelda. Tore oli Joonast näha. Ühel hetkel otustas Joonistatud mees, et läheb ära. Viskas mind koju ja läks oma sõbra juurde. Ma ei teagi, miks ma Potsu ei jäänud, aga ju polnud täna minu päev. Kõik on mulle mingit kuradi ’mind fucki’ teinud kah, nii et oligi vb hea, et ma koju tulin.
Vaatan nüüd seda eurovisiooni...Nii palju meeslauljaid on, täitsa uskumatu kohe. Igatahes, järgmine nädal olen alguses jälle Tallinnas, ja oma sünnipäeval lähen Itaaliasse puhkama, palju õnne siis mulle, ja ehk saan end natukeseks kõigest ja kõigist välja lülitada siis. Üritan kirjutada kah vahepeal, aga eks ole näha, kas jõuab ja mis saab.
Päevad lähevad kah kõik mega kiirelt. Ei tea, mida ma esmaspäeval tegin. Teisipäeval sõitsin juba Tallinnasse, siis olid talgud ja majaveini välja valimine jne. Päev oli väga töökas ja pikk. Kolmapäeval läksin juba poole seitsmeks hommikul tööle ning pärast seda koolitusele. Jälle väga väsitav päev. Tulemuseks oli see, et kell kümme läksin ma juba magama. Neljapäev täpselt sama moodi. Neljapäeval sain esimest korda elus veini dekanteerida. Wao, see oli täitsa lahe ja huvitav, võttis alguses käed isegi värisema, aga ära tegin. Mu uued töökaaslased tunduvad päris toredad, loodetavasti nii ka jääb!. Üks tüdruk oli nõus minuga isegi korterit tulema vaatama. Vedas mul, veel enam, et ta on selline tugev tüdruk, et temaga ei pea küll midagi kartma. Lahe! Pärast kõike seda ei olnud mulle sellest kiirest päevast veel küll, läksin jooksma. Tallinnas on hea joosta, esiteks sellepärast, et avastad kohti, kus varem pole käinud ja teiseks sellepärast, et nii palju on mõeldud inimestele, kes midagi teha tahavad, sest igalpool on ratta ja muud rajad ja see on super lausa. Pärast, endalegi imestuseks pikemat ringi kui tavaliselt, olin tol õhtul üksi korteris ja vaatasin veitsa seda Euro asja kah, ning siis magama. Reedene päev algas ebaõnnestumistega, sest pisin seitsmeks tööle minema, aga hommikul vajutasin kella kinni, õnneks oli teine äratus kah. See oli küll pool seitse, aga ma jõudsin siiski kohale, hilinesin ainult paar minutit. Õnneks! Hotellis oli aga mingi saksa grupp, ja nendega oli üldse mingi veider ’case’. See selleks... Läksin töölt varem ära, oma uude töökohta, et kokku saada ühe poisiga, kellega koos me hakkame seal elavat muusikat tegema. Appi!! Ta on andekas, ausalt! Alguses laulis ta mingit oma lugu, mis oli päris hea, siis proovisime midagi koos kah ja nii see läks. Nüüd pean lisaks kõigele muule hakkama veel lugusi otsima ja proovi tegema ja esmaspäeval peaks meil juba prooviesinemine olema. Oh god! Pean jõudma... Teisipäeval on mu sünnipäev ja ongi hea, et ma siis Itaaliasse lähen. Tahaks juba niiiniii väga minna. Kõige kurvem on olla Rakveres, kui kõik asjad hakkavad korraga tuksi minema. Aga ma olen tugev ja saan hakkama. Ükskõik mis kive ja kaikaid mulle ette ei loobita.
Tänase päeva kokkuvõte on see, et hommikul tegin kodus veitsa tööd, siis käisin proovis, siis passisin niisama ja ajasin äri. Kui kõik olid mulle täna juba korra vaimselt üritanud ajupesu teha, siis õhtul juhtus midagi veel imelikumat. Kõigepealt, olid kõik bussid juba läinud ja ma Potsule ei saanud. Siis ütles Tom, et tal auto täis, siis ikka lõpuks polnud täis ja tuldi mulle järgi. Samal ajal astus lambist sisse Joonistatud mees ja ma olin väga hämmingus. Lõpptulemus oli see, et tema viis mu hoopis Potsule ja Tom koos teistega sõitis meie ees. Sellest mis seal oli, pole mul midagi öelda. Tore oli Joonast näha. Ühel hetkel otustas Joonistatud mees, et läheb ära. Viskas mind koju ja läks oma sõbra juurde. Ma ei teagi, miks ma Potsu ei jäänud, aga ju polnud täna minu päev. Kõik on mulle mingit kuradi ’mind fucki’ teinud kah, nii et oligi vb hea, et ma koju tulin.
Vaatan nüüd seda eurovisiooni...Nii palju meeslauljaid on, täitsa uskumatu kohe. Igatahes, järgmine nädal olen alguses jälle Tallinnas, ja oma sünnipäeval lähen Itaaliasse puhkama, palju õnne siis mulle, ja ehk saan end natukeseks kõigest ja kõigist välja lülitada siis. Üritan kirjutada kah vahepeal, aga eks ole näha, kas jõuab ja mis saab.
