neljapäev, 5. mai 2011

Tere emotsioonid

Ma olen hirmul..ma olen julge...ma olen kurb...ma olen rõõmus...ma olen paanikas...ma olen ükskõikne...ma olen segaduses...ma olen teadlik kõiketeadja...ma olen... Appiiiii!! Ma olen liiga emotsionaalne, kohe järgmisel hetkel olen nii tuim, et keegi võiks mulle sel samal hetkel piimapurgiga pähe lüüa ja ma ei teeks teist nägu kah. Kas asi on selles viimases eksamis homme? Homme...homme...homme... HOMMEEEE!!! Homme saab kõik läbi! Läbi! LÄBIIII!! Õhhh, tahaks praegu nahast välja pugeda. Ja siis?? Mis ma siis teen, kui ma oma nahast väljas olen? Haah, haige fantaasia. Äkki peaks jooksma minema? Äkki see rahustaks veidi? Tegelikult pole ju mitte midagi, mille pärast põdeda? Suva, kuidas läheb ja mis saab ja nii edasi. Aga mis siis kui...kui ma ei saa mõnest sõnast aru? Kui tekib mingi plokk ja ma ei suuda midagi öelda? Kui mu mõtted ei liigu sinna suunda, kuhu nad peaksid? Nii, ma rahunen maha nüüd...
Uni on kah, mingil veidral ajal, lambist tuleb ja sama lambist läheb ära kah. Ok, pean siit arvutist eemale saama, saan ehk rahuneda kah siis...