kolmapäev, 18. mai 2011

Itaalia!!:)

Eile oli ilmselge reisiärevus sees, sest uni ei tulnud väga. Hommik tuli sellel vaatamata väga ruttu. Aitäh kõigile õnne soovijatele ja Tom’ile, kes väga ilusasti laulis mulle, veel enne, kui ma õhku tõusin lennukiga. Täna hommikul lähme vennaga Itaaliasse siis. Olime umbes kaks tundi varem lennujaamas ja passisime, tegime aega parajaks. Ma ei teadnudki, et ta nii suure isuga on. Alles oli hommikusöök, siis lennujaamas võileib ja siis lennukis kah näksimist. Ise on ta nii õbluke, ei tea kuhu tal see läheb. Lennujaamas arvuti lahti kohe ja läks kaardi uurimiseks, sest kõik mis me teeme ja kuhu me lähme on tegelikult omal algatusel. Nii põnev!! Saime eriti soodsalt lennu ja noh inimesi on kah lennukis sellevõrra palju. Kõik istekohad on täis. Jah, olen hetkel lennukis ja kirjutan. Veel on jäänud kaks tundi lennata umbes. Kui ma selle ükskord postitan, siis olen ma juba arvatavasti hotellis ja eks ma siis täpsusta mis vahepeal veel on juhtunud. Läheb ilmselgelt seikluseks...! Õhku tõustes oli totaalne kergendus. „Jesss, saame minema siit!“

Raporteerin, mis vahepeal juhtunud on, kuni praeguse hetkeni. Lennuk jõudis oodatust varem kohale ja kõik laabus ladusalt. Saime kohe bussile, kuhu juhid meid ise lausa peale kutsusid. Buss suundus Milanose. Pean lihtsalt mainima, et hetke seisuga on siin võrratud teeolud. Kui arvatakse, et Itaalias või üldse lõunamaa inimestel on kombeks hiljaks jääda, siis praegused olukorrad on näidanud just vastupidist. Meie õnneks oleme jõudnud igale poole varem või täpselt, et asjad ilusti joonde saaks ajada. Milanos läksime rongijaama, mis oli tohutult suur. Ma arvan, et suurem isegi, kui Bergamo lennujaam. Meil on jopanud, nagu ausalt... Rongipiletid saime kiirelt, kuid piletile polnud kirjutatud mitte midagi peale siht- ja lõpppunkti. A hah, ei noo tore iseenesest ju?! Küsisime infost abi, kus ma kukkusin teenindajat tagant utsitama, ja siis vend ütles mulle, et ma loeksin, mis seinal kirjas on. Oih! Seal oli, et sellest infost ei tohi rongide kohta küsida. Eee?! Milleks see seal siis üldse oli? ’Tourist info’!? Geniaalne!! Ma vaistu järgi teadsin, et peame 6ndale perroonile minema. Jep, see oli õige. Edasi helistasime Eestisse ja saime välja uuritud ka selle, kus me ümber peame istuma. Ja oh ime lugu küll, selles rongis on hetkel isegi pistikupesa. Sain nüüd arvuti laadima panna ja nii umbes kolme tunni pärast peaksime Albas olema.

Nii, meie aja järgi siin on kell hetkel saamas üks. Ma kujutan ette, et mu sissekannet on veidi raske jälgida, sest iga lõik on eri ajal kirjutatud, aga kes tahab, see mõistab. Igatahes, peaksin juba magama kobima, sest homme tuleb hull päev. Või vähemalt hommik.
Nii siis... Kui me lõpuks süsteemist aru saime, läks rongidele jõudmine väga ladusalt. Meil oli mingi õnnepäev vist. Ei taha küll ära sõnuda, aga kõik jooksis iseenesest enam-vähem paika. Albas olime kohal kella seitsmeks. Lõpuks! Kui soe, kui mõnus, kui hea, kui täiuslik kõik oli!!! Ma vist jään siia. Mu vend tuleb nädala pärast Eestisse, aga mina jään siia! Kas pole mitte võrratu mõte?! Igatahes on Alba üks kena linnake. Väike ja mõnus, meenutab veidi Tallinna vanalinna, kus kõik majad kasvavad üksteisest välja. Aga ilus!! Panime asjad ära ja tõttasime sööki otsima. Proovisime pastat, nagu plaan oli. Vend sõi mereandidega, ma mingit eriti tsillist. Kunagi panen kusagile toidust ja muust pilte kah. Suht kuum!:D Ports oli muidugi hiiglaslik ja ära liikuda oli sealt üsna raske. AGA, ma ei saa mainimata jätta seda, et mulle lauldi seal esimest korda elus itaalia keeles sünnipäeva laulu ja toodi küünlaga tiramisu! Nämm!! Super õhtu noh! Sellest räägin ma veel pikalt kunagi arvatavasti!! Pärast seda, võtsime hotellist arvuti, et proovida linnas wifi leida. Lõppes see hoopis sellega, et istusime vanalinna keskel ja jõime klaasikese õlut ning nautisime sooja ja täiuslikku ilma. Pimedaks läheb siin muidugi väga vara. Lõpuks, nagu näha, saime ka wifi... Homme ootab meid ees aga palju katsumusi, sest üritame auto rentida, aga et sinna jõuda, tuleb läbida pikk tee.

Üritan homme jälle kirjutada, aga teie olge mõnusad ja aitäh armsatele inimestele, kes mind meeles pidasid!!!:)) CIAO!