Mida hullu?? Aeg on eriti kiirelt läinud... Viimast sissekannet tippisin lennujaamas ööbides, nüüd on aeg juba nii kaugel, et mul on Tallinnas oma korter ja töötöötöö. Palju õnne mulle! Varsti teen vb parimatele inimestele väikese soolaka isegi?!
Esiteks, olen iga päev edasi lükanud seda tegevust, et kirja panna erilisi pärleid oma päevast ja nüüd on muidugi kõik hea ja parem juba meelest ära läinud.
Mäletan ainult seda, et pärast reisi koju tulles tsillisin Rkvs, Leenuga ja värki. Aga midagi oli juba siis valesti. Igatahes, neljapäev oli väga jõhker. Ärkasin kuue paiku, sõitsin Tlna ja läksin oma vanasse kohta tööle, olin kella üheteistkümneni tööl seal ja kell 11 algas ka mu uues kohas mu vahetus. Wao, ma olen ikka osav. Olin tööl kella poole kaheteistkümneni õhtul. Lisaks tööle, oli tol õhtul ka mu esimene esinemine sealsel võluval terrassil. Ja seda poleks küll oodanud, kuidas need inimesed seda vastu võtsid. Nii kui ma suu lahti tegin, panid kõik oma söömisriistad käest ja jäid suu ammuli vahtima, see oli kohati isegi päris naljaks. Sellele järgnes eufooriline aplaus. Ma olin üüber hämmingus. Põhimõte oligi selles, et pärast esinemist tegin ma veel tööd edasi ja siis kõik ohhetasid ja ahhetasid, et ma kõike teen ja kui tubli jne. Ja paar tükki uurisid isegi, kus ma laulmist õppinud olen ja mida ma edasi teen jne. Nii põnev!!! Mis siis veel suvel saama hakkab??!!
Täna käis meil kohvikoolitaja külas ja küsis kuidas mul läinud ning rääkis, et linnas on juba jutt lahti läinud ja fb-s kah kõik kiidavad, et LeibRestos on hõbekõri! Waaaoooooo, mul endal on kah sees selline eufooria, nagu mingi kihisev vahvein, selline tunne on. Mullitan mõnusalt, aga mullid on elegantsed ja vaoshoitud. Ma armastan muusikat ikka nii väga!
Tol õhtul võtsin venna võtmed ja läksin nende poole, und ei tulnud absoluutselt, kuigi polnud maganud peaaegu üldse. Siis tuli vend, lasin ta tuppa ja lõpuks suutsin uinuda kah, aga pidin juba viis ärkama ja see oli nii raske, palju raskem kui kooli ajal, mil ma peaaegu üldse ei maganud. Siis pidi vend ärkama, et mind korterist välja lasta ja ma tõttasin poole seitsmeks juba jälle tööle. Olin lõunani tööl ja siis, oh ime lugu, Tom oli Tlnas, nii lahe oli teda üle saja aasta näha. Ta saatis mu neljaks uuesti tööle ja olin kaheksani tööl ning lippasin siis bussile, et Rkve sõita.
Laupäeval magasin kella kolmeni. Ossaaaa, ma pole vist kunagi nii kaua maganud ja parim uni ja hommik oli, juba ammu pole nii hea olnud, aga noh, pärast seda oli ikka terve ülejäänud päev veel hullem uni, kui ennem. Laupäeva õhtu oli veel ka jalka õhtu. Vaatasime Joonistatud mehega minu pool jalkat ja pärast tuli Leenu kah siia. Lahe, rääkisime ja tegime Nalja ja noh, Leenul kammis ikka täitsa ära...aga see selleks. Pühapäeval ajasin veitsa asju... ja uskumatu, aga ma käisin võrku mängimas või noh, pigem oli see siiski lollimängimine. Pärast seda tuli Leenu ja Joonistatud mees minu poole ja vahtisime treilereid. Naljakas, kahe super laheda inimesega koos möödus mu Rakveres veedetud aeg. Hiljem rääkisime lambist Leenuga, tunde. Nagu oleks minu ära saatmine olnud.
Parim oli muidugi eilne õhtu, kui käisime jalutamas ja tegime hulluseid. Ma naersin eile õhtul nii palju, et pisarad voolasid lausa ja kõht valutas. Nii hea, et sain ka Leenu tuju heaks teha. Kas või hetkeks, sest tal praegu keerulised ajad ja nii super oli meil koos!!! Läksime ka Madise poole ja see mis me seal korraldasime oli nii veider ja natuke on häbi kah, ausalt, aga meil oli nii hüsteeriliselt naljakas lihtsalt, et ma ei kahetse.
Täna olen ma väsinud... väsinud kõigest. Ja kahjuks olen Rakveres kah veel kõigele lisaks. Sain oma korteri Tallinnas ja olen ikka Rkvs, eriti masendav ikka. Aga jah, see on selleks, et homme pean juuksurisse minema. Muidu käisin täna Tlnas tööl ja kirjutasin lepingule kah alla, et elan nüüd Tlnas.
Üks mõte siia... ’Kas kõik on halvasti?’
