laupäev, 7. mai 2011

My hippie life



Niih, teen hästi lühidalt ja kiirelt, sest tahaks juba õue minna, kus on võrratult soe ja ilus ilm. Ma armastan päikest!
Eile hommikul püüdsin olla võimalikult entusiastlik ja taipasin, et kuidas mul see eksam ka ei läheks, siis tegelikult ei muutu sellest ju midagi?! 15 minutit hirmu ja oligi see läbi. KOOL ON LÄBIIIII!!! Wao, ma olen tubli olnud. 12 aastat on nüüdseks seljatatud ja ma ei pea iialgi sinna tagasi minema. Jumalikult hea tunne on, ülim kergendus. Ja milline lust on vaadata, kuidas teised alles seda pinki nühivad ja mina juba puhkust alustan.
Kohe pärast eksamit lausa jooksin Leenu juurde ja me läksime Põhjakasse, kus võtsime purksid ja siis trippisime niisama poodides. Milline aja raiskamine ju tegelikult? Aga ma ei suuda vastu panna, ei sellele, et mul ongi nüüd puhkus ja mul on õigus oma aega ka natuke raisata ja ka sellele, et Leenuga on meil alati nii funfunfun koos. Kaks hullu punapead! Jalutasime siis Põhjakast sama rõõmsalt tagasi ja värvisime minu juures juukseid ja siis läks Leenu puhkama paariks tunniks. Ma passisin lampi ja mõtlesin, mis õhtul teha võiks, sest olin kindel, et pean oma aastad selles koolis ilusti ja rõõmsalt ja ehk isegi natukene purjakil minema saatma. Seega, olin valmis kummutama hakkama!
Kui ma kaheksa paiku linna liikusin, et esmajärjekorras süüa osta ja siis ka juua, olid Leenu ja Kam juba linnas. Sain nendega Selveris kokku. Vaidlesime vähemalt pool tundi, et mida juua ja mis saab... Asi lahenes nii, et ostsime puhast ja cocat ja siis, nagu tavaliselt, ilmus Joonistatud mees ei kusagilt aj viskas mind ja Leenut minu juurde. Leenul aga polnud väga tuju, ehk oli lihtsalt väsinud? Igatahes, me mõjume teineteisele hästi ilmselgelt, sest natukese aja pärast tantsisime mõlemad mu toas ringi, ja proovisime mu veidraid riideid selga?! :D Ning siis... algas ikka tõeline hipi elu. Appi!! Ma armastan kõiki neid inimesi, kes eile minu juures käisid... Mis eriti veider, siis ma pole kunagi midagi sellist enda juures korraldanud, et lambist inimesed tulevad kokku ja istuvad ja tsillivad ja kõik on nii hea lihtsalt, et ei oskaks midagi enamat tahta kah. A no me Leenuga olime veits juba kamminud kah, sest tegime mu minivessarit ennem, mis toimis isegi ja oli üskumatult efektiivne. Kui Kam tuli, hakkasin temaga võidu kummutama, et nagu ma endale ja teistele juba lubasin, siis ma saadan ilusti ja suursuguselt selle kooli manalateele. Joonistatud mees ühines kah meiega, aga veidi hiljem, ja selleks ajaks olin mina juba natuke purjus, vist?! :D Natukese aja pärast tundsin juba, kuidas alkohol mulle mõjuma hakkas ja mu pea meeldivalt ringi käis ja mõnus oli olla nende toredate inimestega. Pidime Leenuga ka kluppi minema. Poisid on ikka nii...mitte klubi inimesed, sest nad keeldusid katekooriliselt kaasa tulemast. No jah, mis siis ikka, lähme siis kahekesi. Millegi pärast lükkasime seda minemist koguaeg edasi. Lõpuks saime ikka mu rõõmsast triibulisest toast välja ja õues tundsin, kuidas kõik jälle selgemaks sai. Saime ühika juures kokku Intsu, Madise ja ühe tüdrukuga. Algul pidi Madis kah meiega kluppi tulema, aga noo jah, nagu arvata oli, siis kõik inimesed hakkasid üksteist avastama seal, ja klubitajatest polnud enam kedagi alles, peale minu. Suure lunimise peale suutsin ikka Leenu endaga kaasa meelitada ja meil oli tohutult fun seal. Vähemalt minul oli! Ja arvan, et ka Leenul! Leppisime nii kokku, et tantsime tund aega ja siis lähme ära. Mõeldud, tehtud! Vahepeal oli Joonistatud mees läinud oma sõpradega mingile viinale järgi, Kam, Ints ja Mad olid läinud cocat tooma jne. Mis iganes! Kui me keskväljakul jälle kõik kokku saime, hakkas mul veelgi lõbusam, kui enne. Oleksin peaaegu saanud purskaevus supelda, sain pikemat aega Joonistatud mehe seljas istuda ja niisama mööda pinke joosta ja ringi karata! Ja mul oli niiiiiiii hea olla! Hahaa, kui Ints on purjus, siis ta on alati nii naljakas! Õnneks rääkis ta minuga jälle, ma juba kartsin, et ta ei suhtle minuga enam kunagi. Leenu hakkas ilmselgelt ära väsima, sest ta oli totaalselt vakka jäänud ja Mad kadus lampi mingil hetkel ära, ma seda ei pannudki tähele. Kui me olime seal veidi aega passinud ja laaberdanud, otsustasime minu juurde tagasi minna, ja Intsu võtsime kah kaasa! Nii hea oli olla. Vahepeal kerkis ka mingeid imelikke veidrusi ülesse, aga ma ilmselgelt hõljusin liialt pilvedes, et nendega oma pead vaevata.
Öö möödus rahulikult, kuigi sain ainult kolm tundi magada, kui sedagi. Lõpuks läks toas nii palavaks, et tegin akna lahti ja päike piilus mu aknast nii meelalt sisse, et ma lausa sulasin. Lisaks kõigele muule heale, laulsid ka linnud imeliselt täna hommikul. Ja mul oli selge tunne, et minu suvevaheaeg algab TÄNA! Umbes tunni aja pärast kuulsin oma ema akna taga, kes ütles enamvähem nii, et „Kui ma veel elada tahan, pean kohe ülesse ärkama!“ Aga mulle tegi see nii nalja ja arvatavasti ka talle endale, sest ta ei tundunud üldse kuri, kui ta nii ütles. Sellele vaatamata mürgeldasin oma toas tunnikese veel ja siis läksin puid saagima. Või õigemini Me saagisime täna puid ja Mina ladusin kõik imeilusasse riita! Sest kui ema neid laduda üritaks oleks karanteeritud tõsiasi, et nii kui ta selja keerab läheb see riit ümber. Aga minu omad paistavad veel üpris truult püsti püsivat.
Täna polegi väga muud jõudnud, sest umbes kolm või neli tundi kulus sellele ja siis käisime poes ja nüüd ma lampi passin ja kirjutan, aga nii kui valmis saan, siis lähen arvatavasti õue jalutama, sest ILM ON TÕESTI VÕRRATU!!