Kui nüüd alustada sealt, kus ma pooleli jäin...
Pärast seda, kui olin esmaspäeval väikese äri teinud, käisin poes ja ostsin endale väga tsillise kastme, et oma piprajasoola vajadust rahuldada. Tulin koju ja tegin endale süüa ja hakkasin öösel põhimõtteliselt sööma. Oh, kui tore... Kas pole? Magama küll siis ei suutnud minna. Hakkasin hoopis mingeid inka ülesandeid lahendama. Ühel hetkel tuli mu väljamõeldud sõber mulle külla ja me chillisime lampi terve öö. Jõudsin vist ainult kaks tundi magada, kui sedagi, ja pidin juba kooli minema. Inkasse, kus olime alguses kolmekesi – Mari, mina ja Andri. Pärast liitusid meiega veel Sillu ja Andu ja õpetaja. Tunnike inkat ja suundusin koju tagasi. Arvata oli, et jään kohe magama, ja jäingi. Magasin umbes viieni ja hakkasin siis õppima, aga väga nagu ei osanud midagi õppida kah. Nii veeres terve õhtu kah minema ja varsti oligi aeg tagasi magama kobida.
Pärast seda, kui olin esmaspäeval väikese äri teinud, käisin poes ja ostsin endale väga tsillise kastme, et oma piprajasoola vajadust rahuldada. Tulin koju ja tegin endale süüa ja hakkasin öösel põhimõtteliselt sööma. Oh, kui tore... Kas pole? Magama küll siis ei suutnud minna. Hakkasin hoopis mingeid inka ülesandeid lahendama. Ühel hetkel tuli mu väljamõeldud sõber mulle külla ja me chillisime lampi terve öö. Jõudsin vist ainult kaks tundi magada, kui sedagi, ja pidin juba kooli minema. Inkasse, kus olime alguses kolmekesi – Mari, mina ja Andri. Pärast liitusid meiega veel Sillu ja Andu ja õpetaja. Tunnike inkat ja suundusin koju tagasi. Arvata oli, et jään kohe magama, ja jäingi. Magasin umbes viieni ja hakkasin siis õppima, aga väga nagu ei osanud midagi õppida kah. Nii veeres terve õhtu kah minema ja varsti oligi aeg tagasi magama kobida.
Tänane päev algas vara... kordasin veel enne ja siis läksin kooli. Neljandal korrusel toimus eksam, mitte aulas. M-klassi omad olid kõik ühes kalssis. Istusin akna all... Sain oma kirjutamise vihiku kätte ja hakkasgi peale. Kiri oli „complain“ ja essee oli teemal „Books today and tomorrow“ vms. Istusime Anduga viimase sekundini klassis. Siis oli 30 min pausi. Käisin vahepeal klassijuhatajaga rääkimas ja oligi aeg juba tagasi minna. Siis tuli kuulamine ja muu stuff, ning jälle istusime Anduga viimase hetkeni klassis. Pärast tänast ei taha ma aga enam kunagi inglise keele eksamist rääkida. Ma ei usu, et see eriti hästi läks ja vahet pole kah, kuidas see läks. Las see teema jääb sinna, kus on tema koht!! Mis aga kõige hullem, on see, et mul on terve päeva pea valutanud või veidralt mõista andnud, et nüüd ta kavatseb mu maha murda. Kui koju kõndisin ja tuul oli nii tugev, et oleks mu konkreetselt lendu tõstnud, siis hakkas mu peas kah hullem mürgel pihta. Ma siiski ei andnud alla ja läksin hoopis trummi tundi. Kujutate ette?? Peavaluga? Ei noh, ma olengi ju, “täiesti normaalne inimene“... Aga tund oli nii mõnus!! Peavalu kadus mingist hetkest alates ja ma sain end välja elada. Parim instrument, mis kunagi loodud on, arvatavasti!! Koju kõndides suutis tuju tagasi nulli minna. Väsimus, tülpimus, loll tuul ja külm ilm... Ma hakkasin mõtlema... Okou, mis nüüd siis saab?? Kõik on kohe läbi ja edasi?? Nii palju on võimalusi, aga samas pole mitte midagi, mitte ühtegi... Siiski, tegin enda jaoks ühe lõpliku otsuse. Pärast seda, kui ma terve öö olin väljamõeldud sõbraga asju arutanud ja täna veel mõtlesin nendel teemadel ja vaatasin ringi, ja sain aru, et kui siin pole midagi, siis kusagil mujal ehk ikka on??
