''Ma pole kunagi päris üksi, aga ma tunnen end alati nii üksikuna...''
See on tõsi, mitte iial ei ole ma täiesti üksi, alati on keegi, kes on kusagil ja ta ei pruugi sind kuulata, aga siis kuulad sina teda ja ta on siiski olemas. Ilmselt see ongi üksindus siis, kui oled kellegi liiga lähedale endale lasknud, aga ta ei hinda seda. Ta ei hooli ega austa seda... Ja kui sellest lõpuks aru saada, siis on ikka loomulikult valus ja raske, aga suudad endale silma vaadata ja öelda, et kui sa nüüd edasi ei liigu, siis millal veel? 'siis ei tee sa seda mitte iial' Seega, praegu on aeg! Tõsiselt!
Mind äratati juba kell 7, mingi tobeda peretüliga... jäin uuesti magama.. nägin, kuidas ilus poiss üritas mulle läheneda jaaaaa... kell helises... Deeeem you, stupid clock! :D See 'boostis' mu tuju ilmselgelt! Lugesin hommikul veel materjale tänaseks ja rääkisin natuke ühe sõbraga, kes aussi läheb. Deem, ma olen niiii kohutavalt kade, ma tunnen kuidas mu süda ja hing kuulub täielikult sellele mandrile. Haige 'obsess'!!!! Igatahes, hetk hiljem avastasin end juba oma ühe Austraalia sõbraga rääkimast ja noo, see jutt kiskus ikka eriti ära kuhugi... :D ('kinda proposed me':))
Anyway... pärast tundi aega lobisemist avastasin, et kell on nii palju, et pean kooli minema. M. on Eestis tagasi ja korjas mu peale. Olin nii põnevil oma jutuajamisest, et plärasin kõik kohe välja, nagu tõeline pubekas, on 'obvious', et see oli nali, aga siiski tegi mu tuju heaks ja 5+ selle eest. Koolis oli ka tore ja hea, see õhkkond ja meie ühine seltskond, tõesti aitab ilmselt kaasa sellele, et mulle tundub, et ma teen õiget asja ja olen õiges kohas. Koju mul muidugi minna ei lubatud peale kooli ja ilmselt oligi hea. M. viis mu enda juurde. Hahahah :D sõin halvaks läinud suppi, tegime ahjus juustusaiu ja jõime teed. Midagi konstruktiivset vist ei teinudki, kui ma nüüd järele mõtlen. Hakkasime hoopis telekat vaatama :D mingitest 'shopahoolikutest', mis oli päris jahmatav ausalt öeldes, kui mul telekas oleks, siis ma võiks vist ajatajuta vahtida seda mulli, aga mida see mulle annaks? 'Right?' Pärast seda algas see saade, kus emad oma väikeseid lapsi sunnivad meiki kandma ja ilusaid kleite selga panema ja omavahel siis võistlema, et kellel ilusam 'barbie' välimus on. Waoo...miks küll?? Lapsed nutavad ja karjuvad ja ikka sunnitakse tegema..Samas nad tunduvad segaduses, sest nad arvavad, et armastavad gramuuri, aga miks nad siis nutavad? Nad ilmselt on rohkem segaduses sellest, kui mina.
Õhtu on olnud vaikne... Rääkisin emaga tunnikese, või õigemini, tema rääkis ja ma kuulasin ja nüüd ma siis istun jälle, õlletoop ees ja peaksin oma kirjalikke töid hakkama vorpima ilmselget, aga motti pole nii. Ootan, et tuleks mingi uudis, aga ei tule! Ootan, et saaksin minema siit, et algaks uus leht mu elus, aga veel ei hakka! Tahaks ka Austraaliasse...!
