Kui kaua võib inimene kadunud olla?
Ma tunnen nagu mitte midagi ei muutuks...et mitte midagi ei lähe paremaks... Kaua veel nii? Ma vahepeal tõesti tundsin, et mul on lootust, et kõik läheb nüüd hästi. Aga ei! Mis tegelikult on, on vaid hirm ja kõledus tundmatuse ees. Ma kardan päriselt nii kohutavalt, aga mitte keegi ei saa sellest aru. Ma ei tea...ma ei tea, kui kaua ma jaksan veel väliselt näida tugev ja seesmiselt nii tükkideks olla, et mul on raske viimasel ajal oma pisaraid kinni hoida. Mis minust üldse saab nüüd??? :(
Ma poleks uskunud, et see korteri asi võib veel koledamaks minna... et ühel hetkel, kui üüri maksmine on, et siis oldakse lihtsalt kadunud ja kõik kohustused on minu kanda?? Kuidas nii saab? Kus on inimeste mõistus ja tunded ja ma ei tea... inimene ise!? Kuidas saab keegi üldse midagi sellist teha teisele??? Miks mina pean oma elus koguaeg nii hullusti võitlema, et veri on ninast väljas konstantselt?? Ma ei jaksa... ma ausalt ei jaksa enam varsti... üldse... mitte midagi enam... Kõik on justkui... nagu ma jookseks koguaeg vastu tuult, aga see pole mingi tühine tuul... see ei lase mul teha mitte ühtegi sammu edasi, aga seeeest kolm alati tagasi... Miks?? :'(
Miks ma IKKA VEEL üritan hoida kinni inimesest, kes minust ei hooli absoluutselt?... Ma tean miks, sest ma ei usalda kedagi teist ja isegi kuigi ta on mu usaldust kuritarvitanud... on mõnikord tunne, et tema on mulle kõige lähemale pääsenud. Ma ei taha enam kunagi kedagi nii lähedale lasta, mitte iial! :( Mis aga on kõige jubedam, on see, et mulle piisaks ka lihtsalt sellest, kui ta oleks mu sõber, et teda lihtsalt huvitaks, kuidas mul läheb, et ta lihtsalt kuulaks mind kasvõi :'(... tema aga ainult naudib mulle haiget tegemist, tundub nagu... igakord kui ma nutan või endast välja lähen, siis tema saab sellest indu juurde ja teeb veel valusamalt haiget :( Ja see ei peleta mind??!!! :'( Tahaks lihtsalt ära kaduda...mis minust küll nüüd saab? :( Ma oleks nagu rongi alla jäänud, aga miks ma ikka veel elus olen? :'(
Kas saab veel sügavamale kukkuda? Mul on tunne, et ma ei jõua enam sellest needusekaevust välja ronida... Annan alla vist parem... ... ...
