Ups...pole jälle juba pikalt midagi kirjutanud. Veider on see, et ma tunnen alati, et pean nagu vabandama selle eest, et pole korralik olnud ja täitnud oma kohustust ja mida kõike veel. Ei aga tegelikult, on praegu palju sagimist ja enam-vähem tulen toime kah. Seega ei pea ma end siin praegu nii palju välja elamas käima ja kedagi kiruma, nagu tavaliselt.
Neljapäeva ja reedet ma ei mäleta...ei tea, kus olin või mis tegin...ju siis polnud midagi olulist. Ah jaaa, või siiski... Reede hommikul olin Rakveres ja sai käidud siis niinimetatud töövarjupäeval mendijaoskonnas. Haahaaa...päris huvitav oli. Saime autoga kah sõita ja...nii edasi...Laupäeva hommikul sõitsin tagasi Tallinna ja kell üheteistkümneks tõttasin tööle. Päev oli tohutult pingeline, sest pidin rääkima ülemusega tõsist juttu..mis lahenes umbes nii, et olin valiku ees, kas kirjutan lahkumisavalduse või teen tööd edasi. Ok, nii hull asi vb kah polnud, aga suht tuksis päev oli selles mõttes küll, et kui tahtsin Telegraafi laulma minna, siis olin seatud mingi totra fakti ette. Aga valiku langetasin täna ja ma usun, et nii pidi minema. Jään Leiba edasi praegu ja eks paistab, mis saama hakkab. Laupäeva õhtu oli muidugi ülimalt lahe!! Kokapoisid ja tüdrukud suundusid ’Topsi’ ja kutsusid teenindajaid kah kaasa, aga ilm oli halb ja keegi väga ei jaksanud. Ega ma kah ei jaksanud, aga kui ma koju jalutasin umbes kahe paiku, siis helises mu telefon ja kuna Tops on mu kodu lähedal kah, siis mõtlesin, et käin sealt läbi, olen nii umbes tunnikese ja lähen koju. A noo, tunnist sai kaks ja edasi kolm ja nii edasi...Jõudsime linna ja vihtusime tantsida umbes kaks tundi mingis hipikohas! Ülilahe oli!!:D Lõpuks olin näinud midagi, mida ma näha ei oleks tahtnud ja sellest ajalugu vaikib kah. Kõik mis oli, see oli ja sinna see jääb:D. Koju sain umbes kuue paiku ja teadsin, et mamps tuleb mulle pühapäeval onuga järgi. Oh well, kell kaheksa heliseski mu telefon. Kõne oli muidugi mingi täielik paanika. Appi!! Midagi sellist:’Kus me oleme!!??Kuhu me minema peame??!! Appi, me ikka poleks pidanud tulema! Mis nüüd saab, nüüd me ei saa siit tänavalt enam ära kah! Koju kah ei saa enam!’ Ja nii edasi. Ta isegi ei kuulanud, mis mul öelda oli ja mul oli suht raske olla kah. Seega panin telefoni ootele rahulikumat aega. Nad jõudsid siiski kohale ja ma saitsin pool unes Rakveresse. Aga jube valus oli igalt poolt... Täpselt nagu oleks peksa saanud eelmisel ööl. Seda ma ei mäleta, et nii oleks läinud, aga kõik lihased olid kohutavalt valusad ja selline kerge suremise tunne oli küll juba peal. Ehk oli see tantsimisest, sest seda sai küll palju tehtud. Koju jõudes jäin kohe magama, vahepeal rääkisin läbi une telefoniga ja magasin edasi. Õhtu oli jälle super lahe... Käisime Joonistatud mehega ATV-ga sõitmas ja tegime pannkooke ja sauna ja vaatasime filmi ja üli tore õhtu oli! Unega oli küll raskusi ja päev oli täna suhteliselt mitte midagi tegemine...aga mõnus päike oli täna ja...
