See aeg läheb ikka liiga ruttu...
Jaaniõhtul käisime siis Pühajärvel. Uskumatu, ma tean. Esiteks juba sellepärast, et magada pole peaaegu üldse jõudnud ja saanud, koguaeg on mingi tamp taga ja ringi jooksmine. Olin just saanud silma kinni panna, kui helises telefon ja oligi minek. Pooled olid ühes autos ja teised teises autos ja nii läks. Sõit polnud isegi igav ega midagi, kuigi oli suhteliselt pikk. Seal oli kah nii hea olla, et suutsin isegi mitmel korral unustada, kui väsinud ma olin ja nautida kõike enda ümber. Kutid istusid lambist, me Gertuga ikka tantsisime ja rääkisime ja funisime täiel rinnal. Lõke oli ilus... hiiglaslik ja romantiline. Viimasena esines Termikas ja palju palju kauem kui teised artistid. Olime seltskondadega juba hargnenud kah selleks ajaks ja ma olin koos Joonistatud mehega lava ees. Appi!! Mul oli ausalt tunne, et kui mind seal surnuks ei talluta, siis ma lihtsalt lämbun sinna või midagi. See muidugi tuletas mulle meelde, kui väsinud ma olin ja hetkeks mõtlesin juba, et peaks eemale minema. Aga liiga hea oli seal lava ees olla. Kõik oli nii täiuslik ja täpselt nii nagu peab... Nagu võiks koguaeg olla. Pärast seda pidu oli kell juba neli hommikul ja oli aeg magama kah minna. Ainuke mure oli, et kuhu? Tol hetkel polnud muud valikut, kui auto esiiste, mis oli pigem nagu piinapink. Pärast ühte tundi und läksin ma juba õue kondama, sest ei suutnud seal karbis magada. Seal polnud kah parem, aga sundisin end taas magama.
Hommikul otsustas Reimo minna paadiga sõitma. Okei??! Kolm inimest mahtus veel... Ints, Gertu ja mina läksime kaasa. Oh, nii lahe oli! Sain esimest korda elus pm ise aerutada ja käisime salasaarel, kus saaks romantikat teha jne. Lahe oli! Pärast seda läksime Gertuga ujuma kah veel ja tol hetkel oleks küll tahtnud, et aeg oleks seisma jäänud. Nii tore oli nende inimestega koos seal olla ja lihtsalt puhata natuke aega. Üks auto sõitis Rakvere poole tagasi pärast seda, meie aga läksime hoopis Lätti. Nagu mis mõttes??:D Ja läksime lihtsalt selleks, et üle piiri korra astuda, saada sahmakas vihma kaela ja öelda pärast, et ’ma käisin Lätis!’?!:D Suht naljakas. Lõpuks hakkasime ka meie Rakvere poole tagasi sõitma ja koju jõudes olid kõik rampväsinud. Aga huvitav seiklus oli seljataga.Nii head on olnud kolm viimast päeva, et praegu bussis istudes ja Tlnasse sõites, on esimene kord vist üldse mu elus, kus ma mõtlen, et tahaks jääda veel paariks päevaks. Tahaks olla natukene aega veel mõne erilise ja hea inimesega koos... Aga töö tahab tegemist ja juba täna õhtul lähen esinema ja mulle meeldib ju Tallinnas nii väga. Tahaks ainult, et mõned inimesed veel siin oleks...
