Wao! Kahe viimase päevaga on mu elus selliseid asju juhtunud, et hoia ja keela ja ise kah ei usu.
Nüüd juba üleeile oli siis lõpetamine. Hmm... Ei oska nagu midagi kosta isegi sellest päevast. Hommik venis ja kerge stress tuli juba. Terve päev oli sompus ja pilvine olnud. Juuksuris mul joppas. Sain endale võrratu soengu, millega ise jäin ülirahule ja see ehk isegi meeldis mõnele teisele veel peale minu. Järgmine joppamine oli sellega, et Raudo võttis mu kodunt peale, et aktusele minna, sest vihma sadas ja ühesõnaga sellega mul vedas. Loomulikult olime koolis juba liiga vara kohal ja tuli passida. Mida aega edasi, seda igavamaks ja venivamaks kõik muutus. Edasine on juba niigi selge, et passisime seal aulas ja plaksutasime käsi umbes 200 korda. Õnnitlemine ja pildistamine toimusid õnneks õues. Tol momendil vedas ilmaga isegi. Pärast seda oli sampuselaud ja õpetajale kingi andmine jnejne. Ühesõnaga, oli super hea meel mul, et see lõpuks kõik läbi sai. Tulin koju, sõin veits ja siis algas sõit Lammasmäele.
Oi bljäää, mis seal kõik toimus... Sinna jõudmine oli ooper omaette. Algul ei saanud nagu väga vedama ja pärast ei saanud pidama. Mahutasin end Priidu autosse ja siis käisime kambakesi poes. Lõpuks saime minema kah. Autosid oli algul väga vähe. Muidu pidu nagu ikka. Palju purjus inimesi, mõnele mehele tuli kiirabi kutsuda ja lõpuks jõudsid ka mingid võõrad ossid kohale, kes olid sellised kapid, et üks vale pilk ja oled surmalaps. Algul sai palju Mariga koos jutustatud. Ma arvan, et ta on üks vähestest, keda ma päriselt igatsema hakkan. Super inimene mu meelest ja tüdrukutest kindlasti kõige normaalsem. Lõpuks hakkasid purjus inimesed segunema kah ja kõik oli tore. Hommikul kuue-seitsme ajal sain magama. Autosse!:D Issake, kui naljakas oli kuulata kuidas umbes kaheksa ajal mingid ajudate naised ümber auto käisid ja üritasid aru saada, kes autos magavad. Ma kah kuulsin ikka kõike. Tund pärast neid, kuulsin kuidas osad autodega ära hakkasid sõitma. Ja tund pärast seda tuli Artur, Priit ja Marti auto ümber tatsama. Siis tuli juba ülesse ärgata, aga noh, kõigil oli promille üle ühe, seega keegi koju sõita ei saanud ju. Krt! Passisime seal paar tundi ja uskumatult naljakas oli muidugi see, kuidas Hristo üritas kaineks saada, et ära sõita. Suht kõigil oli sama eesmärk. Tulemus oli muidugi see, et ma hakkasin lõpuks täiega vinguma, et ma ei viitsi seal enam passida ja tahan ise ära sõita. Ja nii läks! Jah, uskuge või mitte, mina kellel pole lube, kes pole kunagi autokooli poole kah vaadanud, istusin kaineks rooliks. Ok, see oli vale, ma tean, aga ilge tahtmine oli koju saada. Lõpuks sain, ja pärast nelja tundi und oli jälle äratus. Päev oli muidugi raisus, või noh, mitte raisus, aga teha küll väga midagi ei jaksanud ega viitsinud. Õhtul läksime Porkuni jaanitulele ja veel hiljem Rutjale autoga kimama. Wao, uskumatult lahe tunne on sõita 160 km/h ja siis järsult pidureid panna ja külg ees libiseda ja... Mul oli eile nii lahe õhtu/öö/hommik. Auto andis muidugi vahepeal otsad ja kartsime juba, et jäämegi sinna, aga avastasime imenupu ja saime tagasi koju sõita. Ainuke paha asi on see, et magada polegi väga jõudnud ja kerged vaprusevärinad on sees. Hommikul seitsme-kaheksa ajal sain koju ja üritasin tegelikult hommikul kirjutada. Olin siiski nii väsinud, et tunnikese magasin ja siis läksin puid vedama. Praegu olen nii vässu, et tahaks täiega magada tegelt, aga ei saa. Huvitav mis tänasel jaaniõhtul saama hakkab?
