teisipäev, 9. detsember 2014
tujutseja
Miks inimesed kunagi aru ei saa või ei taha aru saada, et kui ma neid hoiatan, siis seda põhjusega, ja ma ei mõtle seda välja, kui ma ütlen, et olen raske iseloomuga inimene, kellega ei tule keegi toime? Ma tean ju seda, ma olen näinud seda varem ja miks peaks nüüd midagi teisiti olema? Seda enam, et eelmistel kordadel on jutt ja kogu süžee nii umbes-täpselt sama olnund. Mulle täiesti mõistmatu... Kahju, et ma pole ise kunagi sellises tagurpidi situatsioonis olnud..või olen? Noo igatahes, midagi sellist, et tahaks nii väga kellegagi suhelda, aga tema korrutab mulle koguaeg, et mul on temata parem ja üldse on parem, kui ma ei saaks teada kes ja mis ta selline on... Huvitav...kui ma nüüd sellele mõtlen, siis äkki see ongi just see, mis neid inimesi ässitab urgitsema ja uurima, kes ma selline olen? Ma tean, et mina teeks nii! Aga mis lahendus siis oleks???.. et ma räägin kõigile sujuvalt kogu oma eluloo ära ja ..hmm, ma ei teagi mis siis edasi nagu? Ma ei saa ikkagi.. või ei oska pigem välja tuua asju, mis teevad minust halvema inimese, kui mõnest normaalsest, stabiilsest ja toredast inimesest. Ilmselt selle võtab kokku üks ja ainus sõna... 'tujutseja'.