Nonii, olen ametlikult sant nüüd. Ühel jalal on varbas auk, mille hõõrusin kui palli mängisin nv-l ja teisel jalal on mingi kanna põrutus koos päka rebestusega vms. Nii tore! Nii f-ing tore lihtsalt! Kaalusin täna hommikul tõsiselt koju jäämist, aga siin oleks liiga halb olnud oma uue naabriga, kes ei räägi minuga mitte midagi, aga kui telefonis kellegagi räägib, siis räägib üli valjult ja kurja häälega. Midagi ma muidugi aru ei saa, sest venekeelt ma ei mõista eriti, aga see selleks.
Hommikul vedasin ennast ikka haigena praktikale. Nina tilkus ja häält ei tulnud, aga päeva peale läks paremaks. Ainuke mure oli siis veel see liikumine. Kuidagi üle valu talutan ennast ringi ja üritan leida poosi, kus ma valu ei tunneks. Lucky me ikka!
Tulin nelja paiku koju, sõin pelmeene ja vaatasin natuke seebikat ning varsti ongi jälle tööle mineku aeg.
Ei oska rohkem midagi hetkel kirjutada. Püüan end koguaeg tegevuses hoida lihtsalt, et vaimsel tasandil võimalikult tuim olla.