Eelmine postitus oli kolmapäeva kohta, et ma sant ja värki. Jalg on isegi hakanud järele andma valust. Auk varbas on ära paranenud ja üritasin natukene isegi sörkida täna, et näha kuidas olukord on. Joostes ei tundnud nagu midagi, aga nüüd on jälle valus toetada. Loodan väga, et homme on ikka kõik ok! Ma ausalt ei viitsi enam ringi longata.
Neljapäeval sain tunda veel rämedat nohu, mille omanikuks sain ilmselt sel hetkel, kui mingi tont mu autole tagant sisse sõitis ja ma vihmakäes arveid klaarima pidin. Kahjuks pole see nohu mind siiani maha jätnud, ta on mulle truu! :D
Reede läks linnulennul. Pidasin väikese boksimatši maha paari inimesega ja noh, mõni solvus rohkem kui teine ja mõni läks lihtsalt lolliks. Mul on muidugi kahju, et nii läks, aga ma ei saa aega tagasi kerida. Kõige haigem on see, et olin reedel haige ja alkohol ja värk mõjusid kuidagi nii mulle, et mul on täielik mällar. Absull null noh! Ma isegi ei mäletanud, et ma kellelegi kallale läksin. Ega ka seda, mis enne või pärast seda oli. Ma arusalt ei tea mis juhtus! Ja see oli teist korda elus vist, kus mul on täielik mällar, no kohe mitte midagi ei mäleta. Kuigi mõned ütleks selle peale, et vb ei taha mäletada. Aga minu jaoks lihtsalt pole mida mäletada, sest ma ei saa seda ju lihtsalt oma ajust kusagilt välja imeda!? Noh, igatahes, rikkusin korralikult oma mainet tundub, sest teatud inimesed vaatavad mind nüüd väga imelikult, aga ega minagi neid kunagi alt ülesse vaadanud pole. Ilmselt jõudsime kõik lihtsalt samale pulgale nüüd, mida ma küll endale lubada ei saa ja pean hakkama jälle kõvasti enda kallal tööd tegema. Laupäeval pidin hommikul tööle minema ja nii megaraske oli. Olin endiselt haige ja ''eilne'' teadmatus ja kaos tekitasid hirmu. Õnneks ei läinudki väga kaua ja koju tagasi saades olin lihtsalt pai kiisuke, sest mul oli nii häbi kõige pärast, kuigi ei teadnud täpselt mille. Õhtul vajusin juba kella kümne paiku unne ja magasin korralikud 12 tundi jutti. Isegi pärast seda oli raske silmi avada. Liikusin tunnikese ringi vms, käisin turul ja Ülemistes korra, ning magama tagasi. :D Magasin veel paar tunnikest, siis helistas vend ja kutsus appi kolima, pärast seda vist jäin uuesti tukkuma, ei mäleta enam. Ja nii läks pühapäev lihtsalt tuimalt maha magades.
Tänane hommik algas kerge paanikaga, sest ma ei arvestanud, et Liivalaias lambist kõik teed kinni on pandud ja ma passisin tuimalt pool tundi ummikus, aga praksis siiski kõik ok õnneks.
Õhtul tuli veel A oma uut bemmi näitama ja ma niisama vesistasin ja uurisin pilli. Uskumatu, et ta lubas mul isegi üksinda minna sellega proovisõitu tegema! Lahe! Ma ei tahtnud enam kuidagi sellest pillist välja tulla! :D Väike rullnokk nagu ma olen! :D Või suur?
