Nonii...
Paar päeva olen mõelnud kirjutada, aga kuidagi tegemist on olnud.
Paar päeva tagasi, kui olin öösel tööl, tegin ühe avastu enda jaoks, et ma poleg maailma kõige hullem inimene. Ma tean, et pole ilus teiste asjades sorida, aga keegi oli juhuslikult oma kõik kontod mu arvutis lahti jätnud ja öösel on alati igav, seega ma lugesin. Lihtsalt lugesin asju seal, ma ei teinud mitte mdiagi muud ja pärast logisin tema heaolu nimel kõik välja ikkagi. Aga ma ei uskunud, et pealtnäha nii tugevad inimesed võivad nii nõrgaks osutuda.
Nüüd juba mitu aastat tagasi oli maailmas üks suhe, mis ei kestnud kaua, maksimaalselt 4 kuud, aga millised tagajärjed sellel on..
Tra, ma tahaks nii väga kirjutada, aga ma ei oska sõnu ritta seada. Fakkkk!
Nii proovin veelkord siis...
Oli üks suhe ja poiss oli nagu poiss ikka, ajas paska ja samas oli tark ja armus ära vist. Tüdruk oli nagu tüdruk ikka, nii kaua oli kõik huvitav, kuni käis tagaajamine ja kui kõik oli käes ja koguaeg olemas, oli igav. Tüüpiline!
Mis aga toimus oli see, et tüdruk oli vist suht kinnine ja poiss üritas teda koguaeg muuta, lootes sellega teda avada. Et tüdruk räägiks, mis teda vaevab. Aga asjad ei käi päris nii, nagu elu on näidanud. Ka mina tegin kunagi sellise vea! Aga kangutades ei saa midagi! Aega on vaja! Ja nii see poiss aina tõukas tüdrukut temast tegelikult eemale, kuni mõlema mõõt sai täis ja poiss ründas tüdrukut. Pärast teda tekkis lihtsalt hirm. Ma ei kujuta ette seda, aga vb see poiss on siiani armunud. Sest pärast kolme aastat üritab ta ikka veel selle tüdrukuga rääkida vahelduva eduga ja ütleb, et armastab teda siiani ja kahetseb oma tegusi.
Ma muidugi ei viitsinud kõik asju lugeda ja ma ei tea reaalselt, kas ta sebib kedagi teist ja kõik on vale ja mäng ta jaoks või ta mõtleb tõsiselt selle tüdruku suhtes, aga kohati oli tunne nagu loeks mingit raamatut ''armastan sind, aga sa mind vist mitte'' Hullult huvitav oli muidugi ja päris palju jäi tegelikult teadmata, aga see polegi selleks. Lihtsatl väike ajaviide! :)
