Lugu sellest, kuidas ma leidsin oma ingli! :)Ma pean tihti kogema hetki, kus tunnen ennast süüdi tegude pärast, mis ei sõltunud minust, tunnen valu hetkede pärast, mida pole mina põhjustanud, tunnen puudu inimestest, keda mu ümber pole (enam)...liiga tihti isegi.
See oli tavaline päev, ilmselgelt laupäev. Ma mäletan veel ainult seda, et oli novembr (20/2010). Oli Intsu aftekas, sest nagu ka kõikide teiste sünnipäevadele, ei jõudnud ma ka tema omale, soses oma kiire tööeluga. See õhtu ei unune kunagi...Olin totaalselt üleväsinud, kuid otsustasin end sinna kohele vedada koos Tom-iga. Ma ei pidanud kahetsema. Kohtusin paari uue inimesega ja mis peamine, leidsin sealt eest Leenu. Täiesti võõras inimene mulle iseenesest, kuid mingi eriline side nagu oli?! Või kujutasin ma seda endale lihtsalt ette? Olime juba pea paar aastat samas koolis käinud, aga polnud teineteist varem näinud. (Paraku pean tõdema, et ka hetkel ei trehva me just tihti). Ta on veidrik, nagu mina. Haah, meil on nii palju ühiseid jooni, see on lausa uskumatu ja hämmastav... Kaks poisilikku plikat nagu me oleme :D Anyway... Ta rääkis ja rääkis ja rääkis, võiks arvata, et ta üritas endast mingit lühiülevaadet esitada, aga omamoodi oli see lahe! Pärast niisama lällamist otsustati filmi "Inception" vaatama hakata. Mina olin selleks ajaks ikka liiga unedemaale lähenemas juba. Otsustasin siiski alguses, et jään vaatama, kuid ärkasin alles siis, kui film lõppes. Mäletan ainult seda, et vahepeal oli heli nii vali, et ei lasknud mul unenägu näha, seega olin suhteliselt poolunes. Pärast väitsid kõik muidugi, et ma norskasin, aga ma ei usu seda, sest mina ei norska, olen selles kindel!!! Pärast filmi oli kell juba päris palju ning teised läksid Leenut saatma ja Tom saatis mind koju. See oli esimene kohtumine...
Pärast seda hakkasime läbi juhuste üha enam kohtuma. See oli nagu saatus. Olin Tallinnas, suhteliselt aktiivne päev seljataga. Kuidagi läksid asjad nii, et lambist uurisin, mis Joonase plaanid on? Sain aga teada, et Ints ja Leenu tulevad Tln-a ja plaanivad tema juurde ööseks jääda...Sain siis hoopis nendega lõpuks kokku. See kohtumine oli eriti huumor :D ja hommik oli fenomenaalne, vaevalt sellist enam kordub :), kuigi võiks. Õhtul sõitsime kolmekesi bussiga Rkv. Meil Leenuga oli ikka super klapp. Istusime nii, et mingi naine oli meie vahel ja mingil hetkel hakkasime lambist üle tema rääkima ja naerma. Haah, kui veider see on?! See ei mahu mulle pähe, kuidas me nii lambist üksteise otsa koperdasime?
Kui teda rohkem tundma õppisin, mõistsin teda veelgi paremini... Iga päevaga üha rohkem ja leidsin ühiseid jooni, mis meid veelgi lähendas ja ühendas.
Nüüd ongi tema minu ingel ja mina tema kringel :D Haaahaaaa!!!
Jätkub...
