Ülipalju aega on möödas mu viimasest postitusest ja kui nüüd aus olla, siis mul on hirm, mul on kohutav hirm siia kirjutada, sest tavaliselt on mul siis masendus, aga ma ei taha, et reaalsus ja masendus minuni kohale veel jõuaks. Ma ei ole veel kõike selgeks mõelnud, aga hetkel on olukord nii, et mu elu muutub kardinaalselt. Mõtlesin mitu nädalat, et nüüd avan selle ja kirjutan, aga koguaeg suutsin endale õnneks mõne muu tegevuse välja mõelda.
Viimasel ajal olen lihtsalt palju alkoholi tarvitanud ja inimesi jälginud ja ühikas elu elanud... Nii ilmselt läheb ka täna õhtul, kui ma ikka jaksan sammu pidada nendega... aga ma rohkem ei kirjuta siis praegu, et mitte musta auku kaduda.
