Kummalised valutorked

Olin eile poole ööni tööl ainult ja sain juba nelja ajal koju. Magama jäämine ei olnud aga üldsegi mitte lihtne, sada-miljon mõtet oli peas ja und nagu ka ei olnud. Lõpuks, kui umbes tund hiljem uinusin, ei saanudki kaua magada, ärkasin meeletute valutorgete peale mis mu rindkeres ja kolmnurga piirkonnas esinesid. Üritasin aru saada, miks nii valus on, aga valu oli nii kohutav, et pisarad hakkasid voolama ja hingata oli raske ja iiveldama ajas. Esimene mõte oli, et pean kiirabisse helistama ja ei saa öösel tööle minna, et millal ja kuidas ma helistan, et olen haige ja ei tule tööle. See oli mu suurim hirm. Vähkresin küljelt küljele ja silitasin valukollet, ise lootes, et sellega valu liigub laiali ja ei ole enam nii talumatu. Korrutasin enda peas, et pean uuesti magama jääma, et kui ma ärkan siis ma ei tunne enam valu ja kõik on korras. Vähkresin nii umbes tunnikese ja lõpuks ilmselt siiski uinusin uuesti. Kui paar tundi hiljem ärkasin ei olnud enam valus, aga pea on kuidagi paks ja halb on olla üleüldiselt. Kõige kurvem asja juures on see, et mul pole kellelegi isegi kurta või rääkida, et mul halb on olla. Mõtlesin, et üks inimene on, kes minust siiralt hoolib, et räägin talle ja et ta vähemalt mõtleb mu peale siis ja tunneb muret. Selle peale sain aga taaskord metafoorilise rusikaga lihtsalt näkku. Ta väitis, et tal on nii kiire ja tööl on ja blaablaa ja siis tuli hoopis välja, et ta on tööl küll, aga tegeleb saja muu asjaga ja reaalsus on see, et tal on kõigi ja kõige jaoks aega, teda lihtsalt ei koti, et minuga midagi valesti on. Päris kohutav tunne on nüüd. Lisaks sellele, et ma tunnen ennast füüsiliselt väga halvasti, pole mul ka vaimset tuge nüüd. Üritasin googeldada, et milles asi võib olla...Erinevad maohaavandid või... midagi konkreetset ei saanudki teada. :( Loodan, et järgnevad ööd tööl ei ole nii talumatud, kui see valu täna öösel. Muud polegi mul enam, millele või kellele loota. :(