kolmapäev, 6. juuni 2012

Eesti


05.06.2012(teisip.)
Imelik, kõik muutub, aeg tõesti muudab kõike. Mitte midagi ei jää samaks, aga kõige enam muutun ma ise. Vist?! Elu teeb koguaeg mingeid imelikke käike mulle ja ma rumaluke teen alati valed valikud või ei oska üldse midagi valida. Aga mis siis saab, kui ma midagi valida ei oska, ega vali? Ma tean mis siis on, siis on paigalseis, tupik, kaos, üksindus, haletsus, kurbus, masendus, stress, depressioon.
Kirjutan nii harva ka, et varem ehk aitas see mul natukenegi endast aru saada, enam ei saa ma millestki aru. Ei endast, ei teistest ega ka sellest elust, mis mulle on saatusest määratud.
Ema ütleb ikka, et Austraalia muutis mind, aga mitte paremaks…?! Ma tean seda, aga äkki on asi lihtsalt selles, et ma nii halb inimene lihtsal? Mida ma ise sooviks, et oleksin muutunud pigem… mõistvamaks teiste suhtes ja iseseisvamaks ja täiskasvanumaks. Aga mina? Muutusin just paranoilisemaks, hirmunumaks ja olen täielikult kaotanud igasuguse iseseisvuse. Kui ma vaid teaks kuidas seda kõike muuta??
Istun hetkel üle pika aja jälle bussis, et Tallinna poole sõita. Mu kõrval istub üks poiss, kes on nii väike, aga tundub nii asjalik. Läppar kohe bussi jõudes lahti ja võin vaid ette kujutada, millised sihid tal silmeees olla võivad. Mu taga istub üks väike tüdruk ja loeb raamatut, blondid juuksed ja tundub väike ja tragi. Millegipärast meenutab mulle natukene mind, kui ma väiksem olin. Võibolla oligi see üks põhjus, mis mind täna kirjutama pani, pärast nii pikka pausi. Ja ees istus just natukene aega tagasi mingi mees, kelle ma oma trükkimisega närvi vist ajasin. Sorri. Nüüd tuli mingi ilus armastaja paar mu ette istuma. Tahaksin ka nii väga õnnelikuks kunagi saada…
Uskumatu, ja ma ei taha seda endale tunnistada, aga kõik ongi muutunud… isegi tee mida mööda Tallinnasse hetkel sõidan. Inimesed… ma ei tea. Tahaks mõnikord, et suudaksin unustada mälestusi või siis elu lihtsalt nii paarkümmend aastat edasi lükata. Aga mida see aitaks mida see mulle annaks? Ma isegi tean, mida ma sellega saavutada üritaksin. Esiteks aitaks see unustada just halvad asjad või siis rasked ajad ja probleemid ja… Mida aja edasi keeramine aitaks? Aitaks saada üle valust ja pisaratest ja viiks lähemale surmale ja paksule nahale, et iga kuradi asi nii palju haiget enam ei teeks ja mind pisardama ei paneks.