Üllatus, üllatus... olen mitu päeva jälle kerges masenduses olnud ja ennast süüdi tundnud asjades milles ma isegi süüdi pole ja mida ma teinud ei ole, mida ma isegi kuidagi suunanud ega mõjutanud ei ole.
Vähemalt sain kinnitust oma kahtlustele ja tõestusmaterjalid jooksid kah mulle ise sülle. Jääb üle vaid tõdeda nüüd, et olen ikka paganama hea detektiiv ja uurija.
Esiteks olen kahtlustanud, et mõni inimene on lihtsalt südametult mulle juba pikemat aega valetanud ja noo enam selgemalt ei saagi seda kõike lagedale tuua, kui see mis paar päeva tagasi toimus. Aga see polegi põhiline, sest kusagil sisimas ma teadsin seda juba ammu ju.!? Haiget teeb ikka ja jääb tegema ilmselt veel väga pikaks ajaks, aga see kõik annab jõudu edasi minna. Poetan oma pisarad ära, kuni valu väiksemaks jääb ja mõtlen sellele, et enam ma endaga nii teha ei lase!
Teiseks, pole midagi uut ilmselt see, et alati oota halba inimestelt, kes sulle kõige lähemale on pugenud ja keda sa tegelikult ei tunne, sest tihtilugu on just need samad inimesed need, kes sulle s***a tahavad keerata ja mitte ainult..nad ka reaalselt teevad seda. Ise naeratades ja naiivset mängides...rõhk sõnal MÄNGIDES, sest praktika näitab, et sellised on nii läbinähtavad ja litsakad ja kergemeelsed inimesed! Aga ka see ei heiduta mind enam... kord juba oli mu elus see etapp, kus mu sõbranna sebis mu kutiga või vastupidi, ei saanudki sellest kunagi sotti, ja tol korral ma hammustasin keelde ja jäin paigale. Sel korral ma sülitan selle peale ja saadan kõik kus kurat! :) Saan nüüd rahulikumalt hingata vähemalt, sest tean TÕDE!
cheers
