Ma tunnen kuidas iga p2ev on ikka veel raske olla, millal ometi paremaks hakkab minema? Aga ma ei teagi, kas 6nneks v6i 6nnetuseks saan ma iga p2ev midagi uut halba teada selle inimese kohta ja see muudab midagi... Hetkeks tekitab vihastust, siis tylgastust, siis kurbust ja siis...m6tlen kuidas pean lahti laskma. Inimesest kes pole minust kunagi hoolinud...kes hoolib alati vaid iseendast ja ainult iseendast. Kuidas nii saab? Kas siis see t2hendab, et ta pole v6imeline isegi kaasa tundma kellelegi? Ei tea, see ei olegi point enam...ma usun, et ta ise on nyyd siiralt 6nnelik v2hemalt. Teeb nii nagu temale hea ja 6ige on... tahaks kuidagi seda valu lihtsalt oma hingest v2lja saada...k6ike seda tunnet, et ma soovin talle ainult head. Miks mina pean midagi tundma kui temal on nii pohhui??
Vaatasin eile filmi, millest k2is l2bi see sama lause, et kui tahad 'rainbow'd, siis k6igepealt tuleb vihm yle elada. Ma elan nyyd juba m6nda aega vihmas ja ma ei tea, kas praegu r22gib minus see, et ma juba mitmendat ood j2rjest tool olen v6i lihtsalt h2bitu sisemine kurbus, millega ma ei oska tegeleda ega kuhugi teda paigutada, aga k6ik mis selles filmis oli, oli nii puhas ja valus ja ebaaus...t2pselt nagu elu on. Tekitas mulle ilmselgelt nyyd mitmeks p2evaks m6tteainet ja sisse nii mannetu ja emotsionaalse oleku. Ma tahaks lihtsalt, et tuleks aeg, kus ma saan kah vikerkaart nautida ja naeratades meenutada vanu m2lestusi, mis andsid mulle korraliku 6ppetunni. Ehk suudan ma kunagi m6ista tema otsuseid ja valikuid ja arusaamu, ehk teevad need teda 6nnelikuks...v6i noh, kindlasti teevad, sest ta t6estab seda igal sammul..oma edasi liikumisega, oma elu valikutega, oma k2ikude ja s6nadega...
