25.11.2012(pühap.)
Saatus ei lase mul vist mitte kunagi
õnnelik ja rahus ja hästi end tunda. Ma ei saa aru, mida mina nii palju kurja
olen teinud… Vaadates neid, kes mulle on teinud, siis neil on kõik priima ju.
Aga ega ma ei soovikski kellelegi halba, tahaks lihtsalt, et kordki suudaks ka
mina hästi elada!!
Nimelt siis, kui ühest ostast hakkab asi
paranema, siis läheb teisest otsast jälle kõik käest ära… Mul nagu poleks mitte
mingit kontrolli oma elu üle?! Umbes kolm päeva tagasi tervitas mind taas
angiin. Kui tore, nii tore!!! Helistasin arstile ja ta kirjutas mulle telefoni
teel antibiotse. Olin ise ka hämmingus, aga noh, mul oli neid tõesti kiirelt
vaja, sest palavik oli algul nii suur, et ma ei suutnud isegi voodist vetsuni
roomata õieti. Asi ei lõppenud sellega…ma ei tea kas annus oli liiga suur või
milles asi oli, aga tundsin end juba pärast poolt päeva väga hästi. Ja siis…
tekkis mul mingi allergiline vastureaktsioon antibiotsile ja nüüd ma siis istun
siin, ei saa toast välja ja ei suuda midagi teha. Näen ja loen ainult, kui
hästi on inimestel, kes mulle haiget on teinud ja kadestan. Äkki peaks kah
kurjaks ja pahaks inimeseks hakkama. Öeldakse ju, et Jumal kaitseb lolle ja
joodikuid, ehk kaitseb siis pahasid ka.
See pole veel kõik…kaugeltki mitte. Mind
hakkavad painama jälle vanad asjad, aga ma ei saa nendest rääkida. Pole
kellegagi nendest rääkida. Keegi ei saaks aru…
So just FUCK MY LIFE!!!
