13.11.2012 (teisipäev!)
Ja ma ei väsi kordamas, milline suur
IROONIA mu elu ikka on…
Nii siis, pole jälle pikalt kirjutanud.
Just eile magama jades mõtlesin ma selle, et siis kui midagi toimub, siis ma
tavaliselt ei kujuta, kas pole aega või mahti või mis iganes, aga siis kui
midagi kirjutada pole, siis juskui ajan siin ühte suur mulli taga.
Täna oli koolis kreiiizi päev. Aga selle
semestri inglisekeeled on nüüd läbi, ma loodan, kuima just täielikult viimast
testi ei põrunud. Ehk siis, mul on juba plaan, teha järgmine teisipäev endale täiesti
vabaks ja lihtsalt lebotada.
Täna tuli mingi hull trenni tegemise tuhin
ka peale, aga õues ma küll ei tahaks joosta, sest nii külm on, et nina tuleb
otsast. Riideid pole ka selleks korralikke. Aga samas ei tea ma millisesse
spordikluppi minna. Tahaks esimese korra kellegagi koos minna, et siis nagu ots
lahti teha ja siis võin edasi üksi kah käia. Ma isegi ei tea, kus need asuvad. J
Anyway, kui nüüd selle iroonilise osa
juurde jõuda, pärast seda täitsa toredat ja minu päeva iseloomustavat
kirjeldust jõuda, siis pean nentima, et inimesed on ikka nii IMELIKUD.
Minu elu IROONIA nimelt seisneb selles, et
kui ma üritan muutuda, siis seda ei märgata, sellel lihtsalt tallutakse peal ja
ei nähta oma nina ette, ega oma vigu. Pigem hõõrutakse vanu oldud asju ette.
Mis kasu on siis üldse isegi üritamisel, kui seda ei hinnata.!? IROONIA.
Siis veel…kui kergeusklik võib ikka mõni
inimene olla. Või noh, õigemini, eks igal inimesel ole omad soovid ja tahtmised
ja armastatakse ja vihatakse neid keda tahetakse, aga kahju vaadata, et
inimesed on koos, aga üks hoolib hoopis kellestki kolmandast ja teisel polegi
nagu midagi teha. On ainult võimalused a) jääda üksi ja nutta patja; b) olla
tallaalune, lükata ja tõmmata, solvatud ja alandatud; või c) olla väga kirglik,
armastaja näidata koguaeg kui väga hoolid ja armastad, teades, et sind ei
armastata vastu. Imelik, miks see nii on, et see keegi kolmas on alati sinust
parem, tublim, ilusam, targem, hoolivam, hooram… Hahah, IROONIA!! Ei tahtnud ju
kirjutada “hooram”, üldse mitte :D lihtsalt. IROONILINE. Miks sellised inimesed
maailmas on. Miks sellised asjad maailmas juhtuvad. Miks on keegi tundmatu
parem, kui see keda tunned???????
Kolmas asi on vist see, et kõik see mida
mulle on kunagi räägitud mingite selliste IROONILISTE asjade kohta, üritan mina
nüüd ühele väga toredale inimesele edasi anda. Paraku aga tundub, et ta on sama
põikpäine kui mina ja ei taha mind mitte kuulda võtta. Samas ma mõistan teda
täielikult. Ma saan aru, miks ta ei suuda seda sammu teha, mida ta tegema
peaks. Kardab üksi jääda!! Kardab, et see mis tuleb on veel hullem, kui see mis
praegu on. Ja mul on isegi natukene kahju, et ma sellest tundest või
emotsioonist aru saan, sest see on tõesti lihtsalt surnud ring. Ja lehndus
selle puudub. Või vähemalt mina küll ei ole seni suutnud veel ühtegi välja
mõelda!! Kõrvaltvaatajal on tegelikult väga kerge öelda, et lõpeta see ära, aga
see pole nii lihtne, keegi ei saa sellest paremini aru, kui sa ise. IROONIA!
Neljas IROONIA! Okei, see hakkab juba liiga
pikaks postituseks vist muutuma, aga praegu on lihtsalt nii hea kirjutamise
tunne.
Ma vihkasin kunagi ühte inimest siin
maailmas. Mul pole häbi, või ei, häbi pole õige sõna…aga ma ei kahetse seda,
sest ta on nüüdseks kah jäänud lihtsalt täisesti tühjaks kohaks siin ilmas ja
ma isegi ma ei vihka teda enam, lihtsalt mitte mingisugust emotsiooni pole. Aga
ma poleks kunagi arvanud, et võin uuesti kedagi nii palju vihkama hakata, või
veelgi enam, et ma saan koha öelda, et “Jah, ma vihkan sind!” Kuid nüüd on see
aeg käes. See on iseenesest nii raske protsess. Väsitav, kurnav, paranoiat
tekitav, aga ma ei saa mitte midagi parata, et see inimeseloom peab siin
maailmas eksisteerima ja et mul tuleb temaga ka mõnikord kokku puutuda.
IROONIA. Mis see lahendus sellel puhul siis ikka oleks?? Et ma pean Eestist ära
kolima? Aga kui see otsustab ka kunagi samma kohta kolida?? Ma ei saa ju
igavesti selle deemoni eest põgeneda?! Ehk juhtub ime ja ka see elukas kaotab
ükskord lihtsalt mu elus igasuguse koha, ka viha levelilt.
