01.08.2012 (kolmap)
Algas suve viimane kuu!!!
Oi bläääää kuidas ma juba ootan seda aega,
et saan kõige oma kolaga Tlnasse ära kolida ja kõik muu lihtsalt jätta, kus see
ja teine. Nii kopp on ees sellest p***** ja virtsast, mis mulle viimasel ajal
osaks kipub saama…
Tegelikult
polnudki kõik teab mis õudusunenägu olnud viimasel ajal, aga ma juba tean
vanast ajast, et kui midagi hakkab tuksi minema, siis peavad kõik halvad asjad
ju koos tulema. Tundub, et sitamagnet hakkab jälle oma tööd tegema!
Kõige hullem on see, et üks inimene üritab mulle
viimasel ajal aktiivselt mõistust pähe panna või siis mu silmi avada, ja isegi
kui mulle hetkeks jõuab tõde ja tegelikus kohale, siis ma lasen ikka vana rada
edasi. Miks see nii on? Miks ma lasen endale koguaeg nii pähe istuda ja endaga
manipuleerida? Miks ma olen ikka veel nii nõrk, pärast kõike seda paska, mis
mind juba korduvalt on maha niitnud…??? Kas mul ei peaks juba piisavalt paks
nahk olema, et oma elu elada, et oma tunnete ja soovidega arvestada, et oma
unistuste poole püüelda?Pean ka kahjuks kurvastusega tõdema, et ma ikka kuramuse palju igatsen Austraaliat. Nii kohutavalt väga igatsen seda imelist saart, et avastan end tihti jälle selle kauge maa mõttelainelt. Aga enam pole midagi parata ega teha... Tahaks lihtsalt seal olla ...
