Mu eluke on tilluke!!

31.08.2012 (reede)

No nii, ma ei kirjuta eriti tihti enam, jahm… pole aega ja pole motivatsiooni ja ehk pole isegi enam millest kirjutada.

Elu on ikka imelik. Kuidas kõik ikka üleöö muutub ja ei muutu enam iial tagasi normaalseks või siis isegi mitte endiseks…

Ma ikka ja alati ainult emon siin :D Aga jah, pole midagi ilusat ja head kah. Ema on juba kolm nädalat haiglas ja kuhu see kõik viib? Raske on nüüd sel aastal alustada Tlnas jälle, või kuidagi mõtlen kõik ehk liiga raskeks?? Ei tea ka, tahaks nagu ikka ja jälle lihtsalt põgeneda. Ma kahetsen, et Aussist ära tulin, kahtsen seda liiga palju juba L Kajuks ei ole mitte mingit võimalust, et tagasi kah minna, ükskõik kui väga ma seda ka ei tahaks. Aga mine sa tea, ehk tuleb kunagi võimalus, ja ma pääsen sellest enda jaoks täisesti tühjast kohast, nagu seda on Eesti…

Tööl on sellegipoolest ikka fun. Mulle tõesti meeldib Telegraafis ja ma vist ei leia kunagi paremaid inimesi või vähemalt sellit kollektiivi, kui need on, kes Telegraafis. Noo kõik ei ole seal kah alati nagu lillemeri, aga õhtusöögis inimesed on ikka siiski head. Sellepärast ma siit lahkuda ei suudagi vist, sest mujal ei tundu olevat sellist kollektiivi. Ah jaaa, mis veel on põnev mu tööjuures, mõnikord näeb ikka kuulsaid ja huvitavaid inimesi kah. Nagu näiteks täna! Teenindasin Sofi Oksaneni…esialgu nende tuppa ja siis teenindas üks kaastöötaja neid terrassil. Aga siiski, huvitav tunne ja teadmissed :D
Muu elu ikka imeb kohati :D Kui irooniline, et inimesed keda arvad, et saad kõige rohkem usaldada ja uskuda, tõmbavad sulle labaselt koti pähe. Ja mis kõige tobedam, on see, et kord juba olen selle kõik läbi elanud ja uskunud, et õpin midagi sellest, siis tegelikult astun endiselt samasse ämbrisse. Iroonia mis sugune, tõesti!!

Ei aga, kui kõik oleks teisiti, vb siis ei oleks üldse nii dramaatiline elu, nagu pragu. Ehk oleks siis isegi igav, liiga igav, et elada…