19.07.2012 (neljap)
Miks ma ennast koguaeg pean ohustatuna
tundma???… Kui ei ole üks on keegi teine mu teel ees, kui ei ole keegi teine,
on keegi esimene jälle… L Krt
küll ma ütlen noh, ei vea mul ikka üldse kohe.
Kolm nädalat suutsin olla normaalne… ja mis
siis nüüd jälle?! Pean end kokku võtma! VÕTA KOKKU ENNAST PIRET!!! Kõik saab
korda… sain isegi mingisse kooli sisse, kuigi ma ei usu, et see just see on,
mida ma tahaks teha, aga mine sa tea tore ja hea ja lahe seal koolis võib olla
ja ehk hakkab mulle see isegi meeldima ja paremini istuma.
Korter on kah nüüdseks välja vaadatud ja
leping isegi sõlmitud, vaja veel ainult alla kirjutada ja augusti alguses sisse
kolida. Siis tuleks muidugi kohe tööle minna, sest varsti on näpud põhjas, aga
üür on mega kirves. Samas asukoht on mega hea!! Halba pole ikka ilma heata ja
vastupidi.
Noh niisiis…mis vahepeal juhtunud on…
Sooritasin arkis teooriaeksami edukalt, ainult ühe veaga ja panin sõidueksamile
aja kirja. Nüüd on veel jäänud kaks ja pool nädalat, siis peaks kõik ponks
olema. AGAAAAA…. Kaks ja pool nädalat????!!! Ma suren ära selle aja peale ja
jõuan 100 korda autoga sõita enne seda. Hullumaja!!
Käisime eile kukeseeni otsimas metsas ja
minu üllatuseks saime neid isegi päris hea posu. Tegin õhtul seenekastet ja kartulit,
mis sai otsa kiiremini kui sõrmenipsu tegemine. Täna tegin kukeseene-pelmeeni suppi.
Midagi täiesti uut ka minu jaoks, aga paganama hea tuli! J Eile õhtul käisime veel Vihulas ka, võtsime venna kah kampa ja
käisime aerutamas natuke. Täitsa mõnna oli. Tundsingi juba nii suurt igatsust
ja puudust vennaga kas või natukene koos aega veeta, et ühel päeval (ennem
sellele mõeldes) kippus nutt vägisi kurku. Kui me Vihulast ära sõitsime oli
taevas meeletult kenaks ja värviliseks muutunud, niisiis otsustasime poole tee
peal, et pöörame otsa ringi ja sõidame kusagile mereäärde. Lähim koht oli vist
Vainupea ja sinna me ka läksime. Kohutavalt külm oli, hirmus kõva tuul ja ma
lausa vappusin värinatest, aga see maaliline pilt, mis taevast vastu vaatas ja
mu silmi paitas, sundis mind veel seal külmal liival seisma ja seda hetke
nautima. Lihtsalt uskumatu!
Autoga on kah saanud juba nii palju ringi
rallida, et 70 liitrine paak on juba üle poole tühi ja pole veel nädalatki
täis. Peaks hakkama kokku hoidma rohkem vist.
